17.04.2006 Postimehes kirjutab Riigikogu liige Mark Soosaar „kultuuriteenuste“ käibemaksuga maksustamisest. Soosaar kirjutab, et: „Oleme teist aastat ELis, kuid meie maksusüsteemis on üks asi ikka viltu nagu Pisa kellatorn kuulsa toomkiriku suhtes. Kultuuri käibemaksustamisel on siiani peale jäänud need, kes ei lase meie seadussätteid Euroopa Nõukogu direktiiviga loodi viia.“

Tagajärjena on riigi karvane käsi endiselt kino-, muuseumi- ja spordisõbra taskus. Praegu kehtiva käibemaksu tõttu on Kumu pilet 13 krooni ja kinopilet pealinnas keskmiselt 20 krooni kallim, kui see võiks olla euroliidu direktiivi täies mahus rakendades.Kultuuriürituste käibemaksu küsimuses käib tüli rahandus- ja kultuuriministeeriumi vahel juba ammu.

Kultuuriministeerium on soovinud viieprotsendilist käibemaksu kõigile kultuuripiletitele, rahandusministeerium tahab aga kultuuri- ja spordisõpru karistada 18-protsendilise käibemaksuga. Õiguskantsleri sõnum kultuurivaldkondade ebavõrdsest kohtlemisest on jäänud tuulevihinaks. Esitatud eelnõu käibemaksu harmoniseerimiseks ülejäänud Euroopaga lennutas riigikogu eelmisel nädalal taas prügikasti. Loo teeb eriti tragikoomiliseks see, et keskpartei kultuuriminister Raivo Palmaru toetab alandatud maksumäära kõigile kultuuri- ja spordipiletitele, tema kodupartei aga tõmbab ideele ikka ja jälle vee peale.Kas kultuur on nii vähetähtis, et laevadel lainetava alkoholi (käibemaks null) ja mandril hommikusöögiga pakutava majutuse (käibemaks viis protsenti) kõrval pole sel valitsuse jaoks muud tähendust kui riigikassa täitmine?

Miks muidu väidab rahandusminister, et kultuuris peab Eesti liikuma käibemaksuerisuste kaotamise suunas? Kahjuks on minister avalikel debattidel jänni jäänud, sest üksnes Taanit näiteks tuues pole võimalik Euroopa kultuuripoliitikat illustreerida. Olgu siin ära toodud mõned rahandusministeeriumile ebamugavad arvud. Esimene tähistab käibemaksu standardit ja teine kultuuriürituse pileti käibemaksu: Soome 22/8, Rootsi 25/6, Portugal 19/5, Saksamaa 16/7, Holland 19/6, Ungari 25/15, Kreeka 18/4, Belgia 21/6, Iirimaa 21/13,5, Itaalia 20/10, Austria 20/10.

Euroopa Nõukogu lubab kasutada üht või kaht alandatud maksumäära, mis ei või olla alla viie protsendi ja mis on rakendatud kultuuriürituse piletile või kultuurikaubale. Eesti jätab kasutamata võimaluse teiseks alandatud maksumääraks.Eesti on direktiivi suhtes korrektne raamatute ning perioodiliste väljaannete vallas, mille müügihinnas sisaldub käibemaks viis protsenti, kuid rikub direktiivi teatri- ja kontserdivallas, kus viieprotsendiline käibemaks on laiendatav kogu etendusasutuse ja kontserdikorraldaja tegevusele. Peod teatripuhvetis ei mahu kuidagi direktiivi loogikasse. Õige oleks viieprotsendilise käibemaksu lisamine vaid teatri- ja kontserdipiletile, mille maksab kinni külastaja.

Samamoodi nagu see toimub raamatu puhul. Seda loogikat on aeg rakendada ka muuseumi, kino, spordivõistluse puhul, sest miks peaks nende kultuurialade kummardajad ebavõrdselt koheldud olema?Ka näeb direktiiv ette maksuvabastuse «kultuuriteenustele ja nendega otseselt seotud kaupadele, mida osutavad avalik-õiguslikud organisatsioonid või teised liikmesriigis tunnustatud kultuuriasutused». Täpsemalt loe siit.Maksumaksjate Liidu seisukohta vaata siit.