Maksumaksja sõbra tiitli pälvisid sõbrapäeval need 18 827 inimest, kes andsid möödunud kevadel oma toetusallkirja maksumaksjate liidu pöördumisele Riigikogu kuluhüvitiste kava vastu, nõudes kõikide maksumaksjate võrdset kohtlemist. Sõbrapäeval esilinastus ka EML tellimusel valminud dokumentaalfilm, milles meenutatakse kuluhüvitiste eelnõud, riigikogulaste käitumist ja allkirjade kogumise käiku. Paarikümne minuti pikkune film ei too vaataja ette üksnes ühe 2007. aasta kevadsuvise nädala sündmustiku, vaid heidab valusa pilgu ka Eesti demokraatia vastuolulisse sisemusse.

Õige pea tehakse film ka laiemale avalikkusele kättesaadavaks.

Üksikasjaliku ülevaate tulude deklareerimisest annab MaksuMaksja veergudel MTA teenindusosakonna juhataja asetäitja Hannes Udde. FIE-de ettevõtlustulu deklareerimise ja maksustamise osas toimunud muudatustest kirjutab lähemalt Rimess MRI OÜ maksukonsultant Gaily Kuusik ning omapoolseid soovitusi jagab EML juhatuse esimees Lasse Lehis. Kus on kõige parem töötada ehk kuidas pidutsevad riigiasutused? Enne jõule saatis EML kõigile riigiasutustele teabenõude, milles küsis jõulupidudele ja muude üritustele tehtud kulutuste suurust.

Saadud tulemusi kommenteerides lausus Riigikontroll, et neis asjus tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ja selle mõistlikkuse tunnetamine on iga asutuse enda asi. Kulutuste mõistlikkuse üle on nüüd võimalik otsustada kõigil MaksuMaksja lugejatel. Kauaks veel tööraamatuid? Samal ajal kui ametiühingud ja tööandjad koondamishüvitiste ja muude teemade ümber piike murravad, kordab EML oma ammust ettepanekut – töölepingu seadust tuleb muuta ning kaotada ära tööraamatute pidamise ja täitmise kohustus.

Kuigi Sotsiaalministeerium on EML-iga ühel nõul tööraamatu vajalikkuse osas, ei soovi ministeerium eraldi seaduse muudatust ette valmistada. Kuna tööõiguse reform on käärinud juba 12 aastat, siis niipea ilmselt muudatusi oodata ei tasu. Samas kinnitas ministeerium, et tööraamatuid ei pea enam tembeldama, kuigi kehtiv õigus seda nõuab. MaksuMaksja toimetus pidas vajalikuks lugejaid aidata ja esitleb siiski võimalikke pitsereid, mida saaks edukalt töös rakendada.

Riigikogu õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur tutvustab uut 2009. a alguses jõustuvat pärimisseadust, mille peamiseks erinevuseks on seniselt vastuvõtusüsteemilt üleminek loobumissüsteemile. Sellega on tekkinud süsteem pärandi automaatseks üleminekuks ja pärandist loobumiseks. Uus süsteem kaotab võimaluse, et kedagi, kellel on õigus pärida, võib täna kuritahtliku soovi korral pärandist ilma jätta, ei saa üks endast lugu pidav riik lubada.

Samuti käsitleb autor lähemalt testamendi ja pärimislepinguga seotud muudatusi ning soovitab kõigile pärijatele teha pärandi inventuur, et otsustada, kas võtta pärand vastu või mitte. EML jurist Hiie Marrandi tutvustab lugejatele lähetusi ja päevaraha puudutavat uuemat kohtupraktikat ning uurib, kas MTA on oma kodulehel avaldatud juhendites teinud vastavast kohtuotsusest ikka õiged järeldused. Selgub, et tööjõurenti puudutavas juhendis kasutatakse palju ebamäärast mõistekasutust, autojuhtidele makstavat päevaraha puudutav juhend on aga kohtulahendiga selges vastuolus. Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber kirjutab oma arvamusloos, kuidas töötuskindlustusest võiks saada neljas pensionisammas.

Inimesed, kes pole töötud olnud, saaksid tööea jooksul kogutud töötuskindlustuse summad osaliselt pensionilisana hiljem tagasi. Samuti oleksid inimesed valmis maksma suuremat protsenti oma tulust, kui teaksid, et saavad selle tulevikus ise kätte. Ka võib see soodustada pikemat töötamist, kuna inimestel koguneb iga aastaga lisaraha. Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko, tel 626 4196