Veebruarikuu numbriski ei saa muidu, kui lausa peab taas kirjutama käibedeklaratsiooni lisast ja ametiautode erakasutuse maksustamisest. Et „kaif“ oleks täiuslikum, on Rahandusministeerium välja paisanud veel ühe seaduseelnõu, millega soovitakse pikendada maksutagastusnõuete täitmise aega ning muuta kõikide juriidiliste isikute makstud maksusummad avalikuks.

Käibedeklaratsiooni lisa kehtestav seaduseelnõu oli see seekord ka põhiline ajend maksumaksja sõbra ja vaenlase valimisel. Lisaks auhindade üleandmise kroonikale vaatame kaaneteemana pikemalt, mis on vahepeal muutunud ning millised on võimalikud arengusuunad. EML juhatuse liige Lasse Lehis kirjutab, et käibedeklaratsioonide lisa eelnõu uus versioon ei erine oma sisu poolest mitte kuidagi sellest tekstist, mille president jättis välja kuulutamata.

Põhiline töövõit, millega ministeerium uhkustas, on eelnõule lisatud 88-leheküljeline seletuskiri, milles püütakse lugejat veenda, et halduskoormust ettevõtetele peaaegu ei tekigi, aga riigi kasu muudatusest on üüratu. Maksumaksjate liidu kogemus igapäevasel suhtlemisel ettevõtjate ja raamatupidajatega kinnitab siiski vastupidist ning arvestades, et 88 lehekülge on kaks MaksuMaksja numbrit, võime kinnitada, et iga kahe kuu tagant valmib ka meil täpselt sama mahukas materjal ettevõtjate muredest ja probleemidest. Lugejateni on toodud ka EML, EVEA, Eesti Raamatupidajate Kogu ning Audiitorkogu ühine ettepanek käibedeklaratsiooni lisa eelnõu, kus on ära toodud lisameetmed, millega tuleks eelnõu täiendada ja mis tasakaalustaksid maksumaksjate riske. Samuti märgib Lasse Lehis, et Rahandusministeeriumi kavandatav seaduseelnõu kõikide maksumaksjate makstud maksude kogusumma kvartaalse avaldamise kohta võib esmapilgul tunduda lihtsalt mõttetu asendustegevusena, kuid tegelikult on see sellisel kujul Eesti majandusele otseselt kahjulik ja lausa ohtlik, sest näitab halvas valguses eksportijaid, kelle tegevus tegelikult Eestisse raha sisse toob.

Samamoodi ei toeta EML tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist, kuna puudub kindlus, et MTA ei hakka venitama absoluutselt kõikide tagastusnõuete täitmisega 60 päeva. Käibemaksu kiire tagastus on eluliselt oluline kõikidele Eestis tegutsevatele eksportivatele ja välisturgudel tegutsevatele ettevõtjatele. Vähimgi ebakindlus selles valdkonnas võib ettevõtte tegevust oluliselt kahjustada. Audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers maksukonsultant Ain Veide annab ülevaate järgmisest kuust kehtima hakkavatest käibemaksuseaduse muudatustest, mis puudutavad sisendkäibemaksu tagastamist ja käibemaksukohustuslaseks registreerimist.

EML jurist Hiie Marrandi selgitab, kas välismaise äriühingu Eesti filiaal (st püsiv tegevuskoht tulumaksuseaduse tähenduses) peab Maksu- ja Tolliametile majandusaasta aruannet esitama ning millisel kujul see peaks olema. Lisaks on lugejateni toodud vahekokkuvõtte arengutest maamaksuseaduse muudatuste menetlemisel. Pikka aega valitses Eestis teadmine, et tulumaks toimib teatud olukorras pärandimaksu asendajana. Lähtuti eeldusest, et pärand ja kinge on samaväärsed tehingud, millega üks füüsiline isik annab oma vara tasuta üle teisele isikule ning sel viisil toimuv rikastumine maksustatakse tulumaksuga siis, kui tasuta saadud asi on „rahaks tehtud“.

Lasse Lehis kirjutab, kuidas hiljutine Riigikohtu lahend on keeranud senise arusaama pea peale. Advokaadibüroo Lentsius & CASUS vandeadvokaat Anna Liiv tutvustab Riigikohtu otsust asjas, kus tehingupooled esitasid kaebus notari tegevusele seoses notari tasu maksmise nõudmisega ettevalmistatud, kuid sõlmimata jäänud lepingu eest. Toimetuse valikul avaldatud värskete artiklitega saab tutvuda EML kodulehel. Ülejäänud artiklid avaldatakse sealsamas aasta pärast ajakirja ilmumist paberkandjal.