Haldusasi 3-3-1-27-13

Vaidlus puudutab ennetavate täitetoimingute tegemist enne maksu määramist (MKS § 1361). Riigikohus selgitas, et kui maksuhaldur tegi maksukohustuslase ebaõige maksudeklaratsiooni alusel isiku ettemaksukontole ebaõige tasaarvestuse kande, siis tasaarvestust ei ole toimunud ja maksuvõlg ei ole tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Otsuse (09.10.2013) teksti vt siit Haldusasjad 3-3-1-42-13 ja 3-3-1-49-13 Mõlemas kohtuasjas selgitab Riigikohus, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse (sh ehitustööde) eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik pole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Siiski on tulumaksu määramisel võimalik viia läbi hindamine, seda eelkõige ehitamisel kasutatud materjalide ja seadmete hinna osas.

Otsuste (16.10 ja 17.12.2013) tekste vt siit ja siit Haldusasi 3-3-1-40-13 Riigikohus selgitab, et liisingulepingu eseme väljaostmise õiguse tasu eest üleandmine teisele isikule on KMS § 2 lg 3 p 3 mõistes teenus ja tuleb käibemaksuga maksustada. Otsuse (04.11.2013) teksti vt siit Haldusasi 3-3-1-50-13 Vaidlus puudutab õigusabikulude väljamõistmist. Otsuse (05.11.2013) teksti vt siit Haldusasi 3-3-1-63-13 Vaidlus puudutab dokumendi kättetoimetamist ja kaebetähtaja arvutamist. Otsuse (03.12.2013) teksti vt siit Haldusasi 3-3-1-57-13 Riigikohus selgitab, et kui arvel ja sellele lisatud dokumentides kajastatud teenuse kirjeldus ei vasta tegelikkusele, siis tuleb väljamakse lugeda nii käibemaksu kui tulumaksu arvestuses ettevõtlusega mitteseotuks ka siis, kui tegelikult osutati muud liiki teenust.

Maksukohustuslasel on kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks eba­harilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude koh­ta. Otsuse (04.12.2013) teksti vt siit Haldusasi 3-3-1-60-13 Vaidlus puudutab seda, kas äriühingule kinnistu soetamise ja parendamise kulud olid seotud äriühingu ettevõtlusega või olid tehtud juhatuse liikme isiklikuks otstarbeks. Riigikohus nõustus, et kulud ei olnud ettevõtlusega seotud. Ringkonnakohus oli samas asjas maksuotsuse osaliselt tühistanud sotsiaalmaksu määramise osas, leides, et maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et väljamakse tuleb kvalifitseerida erisoodustusena (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendit 3-3-1-33-12).

Otsuse (05.12.2013) teksti vt siit Haldusasi 3-3-1-54-13 Vaidlus puudutab kauba käibe tekkimise kohta. Riigikohus nõustus maksuhalduriga, et kuna müüdud puurimismasin asus võõrandamise hetkel Lätis, on käibe tekkimise koht KMS § 9 kohaselt Lätis ning arvele ebaõigesti lisatud Eesti käibemaksu ei saa ostja sisendkäibemaksuna maha arvata. Seoses puurimistarvikute soetamisega selgitas Riigikohus, et kui tarvikute soetamine konkreetselt müüjalt ei ole tõendatud, siis tuleb tulumaksuga maksustamisel läbi viia hindamine (vt ka haldusasju 3-3-1-42-13 ja 3-3-1-49-13). Tulumaksuga maksustamisel ei ole käibe tekkimise koht oluline – ka ettevõtlusega mitteseotud väljamakse kuulub maksustamisele siis, kui väidetav tehing toimus välismaal.

Otsuse (12.12.2013) teksti vt siit Haldusasi 3-3-1-37-13 Vaidlus puudutab juhatuse liikme vastutust äriühingu maksuvõla eest (MKS § 40). Riigikohus selgitab, et üldjuhul saab vastutuse kaasa tuua maksukorralduse seaduses ja maksuseadustes sätestatud kohustuste rikkumine. Juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised tuua kaasa vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oli jätta maksud tasumata. Kui makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täitma mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes.

Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides otsustus­­võimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades. Otsuse (19.12.2013) teksti vt siit