08.04.2015 otsus kohtuasjas 3-3-1-9-15 Riigikohus selgitab, et maksumenetluses ja halduskohtumenetluses ei või tõendina kasutada jälitustoimingu protokolle. Otsuse teksti vt siit

07.05.2015 otsus kohtuasjas 3-3-1-10-15 Riigikohus asus seisukohale, et arstide erialase täienduskoolituse tarbeks annetuste kogumine ja stipendiumide maksmine on avalikes huvides toimuv tegevus, mis vastab tulumaksuseaduse §-s 11 toodud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmise tingimustele. Otsuse teksti vt siit 07.05.2015 otsus kohtuasjas 3-3-1-17-15 Riigikohus selgitab käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise õigust ja maksumaksja kohustust tõendada ettevõtlusega tegelemist. Maksukohustuslase registrist kustutamine KMS § 22 lg 3¹ alusel on kaalutlusotsus.

Äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada kogutud teabega ja maksukohustuslase käitumisega teabe esitamisel ja toimingute tegemisel. Maksu­kohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ning kaasaaitamiskohustus. Kui maksukohustuslane jätab täitmata teabe esitamise korraldused, siis väheneb ka maksuhalduri kaalumisruum oluliselt. Otsuse teksti vt siit 12.05.2015 otsus kohtuasjas 3-3-1-19-15 Riigikohus selgitab, et kui üks Eesti käibemaksukohustuslane müüb teisele Eesti käibemaksukohustuslasele Lätis asuval raielangil raiutud metsamaterjali ja kasvava metsa raieõigust, siis tekib kauba ja teenuse käive Lätis ning tehingut ei saa maksustada Eesti käibemaksuga.

Ostjal ei ole õigust arvel valesti kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Otsuse teksti vt siit 12.05.2015 otsus kohtuasjas 3-2-1-82-14 Riigikohtu üldkogu muutis järjekordselt pankrotimenetluse praktikat ja kujundas seisukoha, et maksuhalduri nõude vaidlustamiseks pankrotimenetluses peab võlausaldaja esitama kaebuse halduskohtule. Maksuvaidluse sisuline osa puudutas osaühingute kaudu teenuse osutamist. AS Luterma juhatuse ja nõukogu liikmed ning osa töötajaid olid osutanud AS-le teenuseid oma kontrolli all olevate osaühingute kaudu.

MTA leidis, et tegemist on näilike tehingutega ning kvalifitseeris kõik teenustasu väljamaksed füüsiliste isikute palgatuluks – sellega seoses keelas sisendkäibemaksu mahaarvamise ning määras maksmisele tööjõumaksud. Juhatuse ja nõukogu liikmete osas väitis MTA, et TsÜS § 31 lg 3 kohaselt ei või juriidilise isiku organi pädevust üle anda muule organile või isikule, ning järeldas sellest, et juhatuse ja nõukogu liikme ülesannete täitmise eest tohib tasu maksta üksnes füüsilisele isikule, mitte aga teisele äriühingule. Riigikohus selle tõlgendusega ei nõustunud ja selgitas, et TsÜS § 31 lg 3 reguleerib juriidilise isiku sisesuhteid ega ole käsitatav maksuõigusliku keelunormina, mis keelaks juhatuse või nõukogu liikme ülesannete hulka kuuluvate juhtimisteenuste või nõustamisteenuste osutamise äriühingu kaudu. Juhtorganite liikmete ja ühingu vahelised suhted on käsundilaadsed õigussuhted ja käsundi täitmisel võib juhtorgani liige kasutada kolmanda isiku abi.

Riigikohus selgitas ka, kuidas ümberkvalifitseerimise korral tuleb vältida topeltmaksustamist. Teenustasu arvetele lisatud käibemaksu saavad osaühingud riigilt tagasi nõuda KMS § 29 lg 7 alusel pärast seda, kui nad on arved tühistanud või esitanud kreeditarve. Kui osaühingud on maksnud dividende või teinud muid maksustatavaid väljamakseid, siis tuleb arvestada, et füüsilise isiku palgatuluna maksustatud summad võib osaühingult tagasi nõuda ja raha tagastamine ei too kaasa täiendavaid maksukohustusi. Otsuse teksti vt siit