Riigikohus on viimaste kuude jooksul teinud mitmeid maksualaseid lahendeid. Järgnevalt esitame nende annotatsiooni koos viitega kohtulahendile.

Riigikohtu halduskolleegiumi 20.11.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-40-12 Vaidlus puudutas kauba ühendusesisese käibe tõendamist. Riigikohus selgitas, et kui müüjal puuduvad dokumendid kauba Eestist välja toimetamise kohta, siis tuleb müügitehing maksustada 20% määras käibemaksuga. Kauba liikumist tõendav dokument tuleb koostada ka siis, kui ostja viib kauba ise Eestist välja.

Otsuse teksti vt siit Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-15-12 Riigikohus selgitab maksukorralduse seaduse § 1361 rakendamise aluseid ja korda. Viidatud säte võimaldab arestida võlgniku vara enne maksu määramist. Riigikohus kontrollis selle sätte vastust põhiseadusele ning selgitas, kuidas käituda, kui arestitud vara kuulub abikaasa ühisomandisse. Riigikohus selgitas, et vara arestimisel tuleb arvestada potentsiaalse nõude suurust ja selle täitmise võimalikke kulusid.

Otsuse teksti vt siit Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-23-12 Riigikohus selgitab endise juhatuse liikme vastutust äriühingu maksuvõla eest (maksukorralduse seaduse § 40), mh süü ja põhjusliku seoses tuvastamist. Otsuse teksti vt siit Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-33-12 Vaidlus puudutab äriühingule kinnisvara soetamist, mida kasutatakse juhatuse liikme elukohana. Riigikohus nõustus maksuhalduriga, et poolte vahel toimus näilik tehing ja äriühingu kulud kinnisvara parendamisele tuleb maksustada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena. Kohus selgitab ka, kuidas vältida topeltmaksustamist, kui äriühingul tekib sellest kinnisasjast tulu.

Otsuse teksti vt siit Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-51-12 Vaidlus puudutab füüsilise isiku kasu vara võõrandamisest. Riigikohus selgitab, et kinnisasja parendamiseks saab teha kulusid ka väljaspool kinnistu piire – näiteks juurdesõiduteede ja veetrasside väljaehitamise kulud. Samuti selgitab kohus, et isikul võib olla korraga mitu elukohta ning ühe eluaseme eest laenuintresside tulust mahaarvamine ei võta maksumaksjalt õigust müüa samal ajal teine eluase maksuvabalt. Otsuse teksti vt siit Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-67-12 Vaidlus puudutab kinnisvaratehingu maksustamist käibemaksuga.

Riigikohus selgitab, et kui müüakse kinnisasi, millel asuva ehitise soovib ostja tulevikus lammutada, kuid ehitise lammutamist ei ole müügitehingu ajal veel alustatud, siis ei ole tegemist krundiga, mille võõrandamine oleks kohustuslikus korras käibemaksuga maksustatud. Sellise kinnisasja müüki võib maksustada vabatahtlikult, kui müüja teavitab maksustamise soovist maksuhaldurit kirjalikult hiljemalt käibe tekkimise kuul. Kui seda nõuet on rikutud, siis on müüja arvestanud käibemaksu alusetult ning üldjuhul ei ole ostjal õigust selliselt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, vaid ta peab nõudma müüjalt käibemaksu tagastamist. Riigikohus ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et kinnistu osja oli rikkunud tahtlikult maksuseadust.

Eksimus krundi mõiste tõlgendamisel on hooletus ning sellisel juhul kehtib kolmeaastane maksu määramine aegumistähtaeg. Otsuse teksti vt siit Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-54-12 Riigikohus asus seisukohale, et välismaal töötamisega seoses tehtud viisade, elamis- ja töölubade kulude katmine ei ole tööandja jaoks erisoodustus. Otsuse teksti vt siit