Uue töölepinguseaduse jõustumine 1. juulist ei tähenda, et tuleks sõlmida uued töölepingud. Senised lepingud jäävad kehtima, ent kehtetuks muutuvad lepingutingimused, mis on uue seadusega võrreldes halvemad. Koondamine muutub ettevõtetes senisest lihtsamaks, sest tööandja ei maksa koondamishüvitisi üle ühe kuu palga.

Ülejäänud osa tasub töötukassa. Vabatahtlik töölt lahkumine toob töötuskindlustushüvitisele õiguse alles 2013. aastal. Uusi tööraamatuid enam välja ei anta, vanad tööseadused ja ENSV töökoodeks kaotavad kehtivuse.

Uue töölepinguseaduse järgi sõlmitakse lepingud kirjalikult, välja arvatud töösuhted, mis kestavad alla kahe nädala.

Sellest hoolimata loetakse leping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegelikult tööle, mille eest ta eelduslikult saab töötasu. Tööleping võib olla ka lühike, kus on kirjas ainult olulised tingimused: tehtav töö ja selle eest makstav tasu, ning viide dokumendile, kus on kirjas muud andmed. Töölepingu sõlmimise vormiliste nõuete rikkumine ei tähenda, et tegu oleks kehtetu lepinguga. Varasemalt tuli tööleping sõlmida isiklikult, aga uus seadus lubab teha seda ka esindaja kaudu.

Töölepingu sõlmimisele eelnevad seaduse järgi läbirääkimised. Tööandja ei tohi läbirääkimistel või ka eelnevalt (nt töökuulutuses) küsida andmeid, milleks tal puudub «õigustatud huvi» – selle all peetakse silmas andmeid eraelu kohta või andmeid, mis ei ole seotud sobivusega töökohale. Läbirääkimisi tuleb pidada heauskselt. Pikemalt loe: http://www.e24.ee/?id=134459&redir=.