Tulevane koalitsioon plaanib koosellujatele kooselumaksu
Kopeeri viide
Kevadised koalitsioonikõnelused on pikaks veninud, kuid avalikkusega informatsiooni ülemäära mingil põhjusel ei jagata. Eilses TRE-raadio saates selgitas Martin Helme, et „et kooseluseaduse osas ei suutnud nad Isamaad ja Keskerakonda veenda, et sest täielikult loobuda.“1. Kui avalikkusele edastati vaid võimalus edaspidi õigusakte rahvahääletusele panna, siis kuluaarides räägitakse ka täiendavatest meetmetest ja plaanidest.
Nii EKRE kui ka Isamaa on traditsiooniliste pereväärtuste toetajad. Teada on, et ka peaminister on abieluinimene ning toetab pereväärtusi rohkem kui avalikkusele tavapäraselt teada antakse. Nii on leitud ühine keel selles küsimuses, et isegi kui Eesti Vabariik peab mingil põhjusel inimõiguste ülddeklaratsiooni tunnustama ja andma inimestele vabaduse kooselu sõlmimiseks soost sõltumata ning inimesi ei saa sundravile suunata, siis on võimalik avalik-õiguslike kohustuste kehtestamise kaudu inimkäitumist mõjutada. Võttes arvesse, et aktsiisipoliitika on inimeste käitumist nii majanduslikus kui geograafilises kontekstis mõjutanud, siis tuleb sellest teha järeldused. Mõnikord inimene võidab, mõnikord õpib. Seekordne õppetund osundas aktsiiside kasutamise laiemale võimalusele. Uus koalitsioon plaanib registreeritud elukaaslastele kehtestada kooselumaksu, mis on oma olemuselt mõnevõrra aktsiisiga võrreldav. Plaanitav maksukohustus ei ole küll ülemäära suur, kuid piisav selleks, et inimkäitumist mõnevõrra muuta ning anda ka n-ö ühiskondlik signaal nn koosellujatele ehk registreeritud elukaaslastele. Kuivõrd põhiseadusest tulenevalt on igaühele tagatud eneseteostuse põhiõigus, siis sedavõrd kõrge maksukohustuse kehtestamine, mis teatud tegevuse otseselt välistaks, ei oleks põhiseadusega kooskõlas, samal ajal kui mõõdukas maksukohustus võib käitumist edukalt ja aktsepteeritaval viisil suunata. Võttes arvesse, et maksukorralduse seadus kohustab juba praegu maksuhaldurit kvartaalselt avaldama tasutud ja kinnipeetud maksusummasid, käibemaksukohustuslaste puhul aga isikupõhiselt deklareeritud käibe kogusummad, siis tuleb toimivale süsteemile lisada veel kohustus isikupõhiselt deklareerida kooselumaksu tasujad ning nende tasutava maksukohustuse suurus. Sel teel tagatakse ühiskonna läbipaistvus. Lisaks sellele on n-ö naabrivalve korras võimalik maksuhaldurile teada anda maksukohustusest kõrvale hiilijatest, kel faktiline suhe registreerimata jäetud. Kuivõrd ametiautode puhul on ka see mõjutamise kanal edukalt toimima saadud, siis on alust oodata naabrivalve laienemist ka kooselu sfääridesse. Ühtlasi on see hea teraapilise toimega mõjutusvahend. Kuivõrd kavandatav maks on alles idee tasandil, siis tulude suurust ega maksu rakendamisega kaasnevate kulude suurust avalikkusele öelda ei osata. Seda enam, et nii nagu aktsiiside puhul ikka, on käitumismustri muutus ehk sotsiaalne aspekt majanduslikust olulisem. Uudist vahendas MaksuMaksja õigustoimetus.[1] Karoliina Vasli. Martin Helme kinnitab: kooseluseadust ei tühistata, ent meil on siiski lahendus olemas. Saime kuldvõtmekese. – Delfi, 31.03.2019. a.