Tänavu hakkab 130 Eesti ettevõttele kehtima EL-i süsiniku piirimaks (SPIM), mille suurust välja arvutada on keeruline. Aga kui ettevõtja peab materjali eest rohkem tasuma, on tõenäoline, et ka lõpptarbija makstavad hinnad tõusevad.

Delfi Ärileht proovis uue maksu teemal suhelda ligi kümne ettevõttega, kellest enamik keeldus SPIM-ist rääkimast. Vaid kaks ettevõtet olid nõus uuest üleeuroopalisest maksukohustusest kõnelema. Mõlemad nentisid, et aruandlus on keeruline ja raske on prognoosida, kui suureks maks kujuneb.

Lihtsustatult tähendab tänavu süsiniku piirimeetme (SPIM) rakendumine, et firmad peavad tasuma süsinikumaksu importkauba eest, mille tootmisel tekib palju CO₂ ja mis on toodetud riikides, kus saasterikast tootmist ei maksustata nii nagu EL-is. Maksu alla kuuluvad sellised kaubad nagu raud, teras, alumiinium, tsement, väetised jmt. Maksu kehtestamise eesmärk on, et süsinikutasuta riikidest imporditud tooted poleks enam odavamad, ja maksta tuleb seda vähem, mida „rohelisemalt“ on kaup toodetud. Nii püüab EL survestada tootjaid nüüdisaegsemat ja vähema CO₂-heitega tehnoloogiat arendama.

Loe lähemalt:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120435398/tulemas-on-uus-ja-keeruline-el-i-maks-kui-palju-tasuda-tuleb-ei-tea-veel-keegi-aga-selge-on-et-hinnad-tousevad