iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Esitan tellimuse

Töölähetuse hüvitise ning isikliku sõiduauto hüvitise korrad muutusid

Töölähetuse hüvitise ning isikliku sõiduauto hüvitise korrad muutusid

Kopeeri viide
Rubriik: EML

26.07.06 ilmusid Riigi Teatajas nii töö- ja teenistuslähetuse kulude hüvitamise määruste muudatused (RT I 2006, 34, 264) kui ka uus isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitise maksmise kord (RT I 2006, 34, 265).Kuigi seadusemuudatused, mis tingivad nimetatud määruste muutmise, jõustusid juba 1. juulil 2006, järgib valitsus tavapärast korda, kus määrusi kehtestatakse tagasiulatuvalt. Seega rakenduvad ka määrused tagasiulatuvalt 1. juulist.

Töölähetuse muudatusedAlates 1.

juulist on eraldi reguleeritud nn isikliku sõiduauto kasutamine lähetuses. Määrus annab kaks kulude hüvitamise võimalust. Esiteks on võimalik sarnaselt varem kehtinud korrale hüvitada isikliku sõiduauto kasutamine lähetuses selle määruse alusel, millega reguleeritakse sõiduautode kasutamise eest hüvitiste maksmist.Kuna lähetuses (nt välislähetus) olles küündivad sõiduauto kasutamise kulud aga kindlasti üle lubatud 1000 krooni (arvestuse pidamisel 2000 krooni), siis sisuliselt tingis seni kehtinud kord tööandja või kolmandate isikute transpordivahendite eelistamise töötaja isiklikule sõiduautole.Sellise olukorra kõrvaldamiseks tegi EML ettepaneku võimaldada lähetuses olles suuremaid piirmäärasid kasutada või kulude hüvitamist dokumentaalsete tõendite alusel. Alates 1.

juulist ongi selline täiendav võimalus ette nähtud: hüvitatakse sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. Kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.Samad muudatused on ka teenistuslähetust puudutavas määruses.Muudatusi on veel, kuid nendest saab täpsemalt lugeda järgmisest MaksuMaksja numbrist.EML ettepanekuid vt siit: http://www.maksumaksjad.ee/modules/AMS/article.php?storyid=9 Vt määruse tervikteksti siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=923899 Muudatusi vt siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1051818 Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitiste määrusTäiesti uus on valitsuse määrus „Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad“. Ka see määrus jõustati tagasiulatuvalt 1. juulist, kuigi määrus ilmus Riigi Teatajas alles 26.07.06.

Mida selline tagasiulatuv rakendamine tähendab ning kuidas erinevaid norme kohaldada, saab lugeda järgmisest MaksuMaksjast.Kuna 1. juulil jõustunud tulumaksuseaduse muudatused nägid ette täiendava hüvitise puudega isikule, siis viidi vastav regulatsioon ka uude määrusesse sisse. Teatud juhtudel saab täiendavalt nn auto kompensatsiooni maksta puudega inimesele kodust tööle ja tagasi sõitmise kulude katteks. Hüvitist makstakse puudega isikule seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.

Ka puuetega inimeste isiklikuks mootorsõidukiks loetakse sõidukit, mis ei ole tööandja omanduses või valduses.Seega puudega inimestel tekib võimalus saada paralleelselt 2 hüvitist – esimene on otseselt töösõitude jaoks ning teine kodu ning töökoha vaheliste sõitude jaoks.Samas on määruses piirang, mis ei võimalda juhul, kui sõidukit kasutatakse nii töölt koju sõitmiseks kui ka töösõitudeks, hüvitist kokku maksta rohkem kui 2000 krooni, seda isegi siis, kui töösõitude osas peetakse arvestust (mis võimaldaks niigi 2000 krooni maksta). Seega teatud juhtudel on muudatus mõttetu. Juhul, kui töötaja arvestust aga ei pea, siis saab n-ö 1000 krooni töösõitudeks ja 1000 krooni töölt koju sõitudeks maksta.Lisaks reguleeritakse uues määruses sellist olukorda, kus töötajale maksavad hüvitist mitu tööandjat samaaegselt. Sellisel juhul on võimalik arvestust pidamata maksta vaid 1000 krooni hüvitist kokku.

Arvestuse pidamisel võib iga tööandja maksta kuni 2000 krooni. Juhul, kui ühe tööandja juures ei peeta arvestust ja nt teise juures peetakse, siis arvestuslik osa võib alati iga tööandja juures olla kuni 2000 krooni ning arvestusliku aluseta osa mitte kunagi üle 1000 krooni kokku. . Kõigest täpsemalt juba järgmises MaksuMaksjas.Isikliku sõiduauto regulatsiooni muudatustes tulumaksuseaduses vt eelmisest MaksuMaksjast.Vana määrust vt siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249058 Uut määrust vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1051814