Keskkonnaministeeriumi asekantsler Olav Etverk kirjutab Äripäevas metsa uuendamise tagatisraha rakendamisest.
Kuigi võime Eestimaa metsade ja metsanduse üle uhked olla, peame siiski hoolt kandma, et uhkus häbiga ei asenduks. Üks tähtsamaid tegevusi metsanduses on metsade uuendamine. Puidusektor annab Eesti tööstuse käibest neljandiku, viiendiku ekspordist ja kolmandiku investeeringutest, puidutöötlemisega tegeleb Eestis umbes 36 000 ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest. Uus metsaseadus jõustub 2007.
aasta esimesest päevast. Seadusesse on toodud metsa uuendamise tagatisraha põhimõte, mis erinevalt ülejäänud seadusest jõustub 1. juulist 2007. Tagatisraha rakendamise taga ei ole soov tekitada riigile vahendeid omaniku poolt halvasti uuendatud või uuendamata alade sundmetsastamiseks - selle tarvis kasutatakse sunniraha.
Tagatisraha eesmärk on tagada, et Eestile omased kuusikud säiliksid nendele kõige sobivamates kasvukohtades. Kuna tegemist on suhteliselt viljakate kasvukohtadega, on sinna kuuske istutamata oht, et neil hakkab kasvama hoopis valge lepp. Tagatisraha peavad tasuma metsaomanikud, kes kavandavad suuremaid kui kahehektarisi lageraieid sinilille-, jänesekapsa- või jänesekapsa-mustikakuusikutes, samuti metsaomanikud, kes on rikkunud metsaseaduses toodud nõudeid metsaraiele või metsauuendamisele ning kellel on selle eest kehtiv karistus. Tagatisraha ei pea tasuma, kui raieala on väiksem kui kaks hektarit või kui lageraie tehakse mingi ulatusliku metsakahjustuse tagajärgede likvideerimiseks, olgu selleks siis metsatulekahju, torm või üleujutus.
Tagatisraha suurus on vähemalt 3000 krooni hektari kohta, kuid mitte rohkem kui 20 000 krooni hektari kohta. Summa suurus sõltub metsa kasvukohatüübist, uuendusvõtetest ja metsaistutusmaterjali hindadest (maakonna keskkonnateenistus lähtub RMK keskmistest hindadest). Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist rahandusministeeriumi pangakontole. Neid andmeid hakkavad väljastama keskkonnaministeerium ja keskkonnateenistused.
Kuna metsaomanik on uue metsa rajamiseks juba riigile tagatisraha maksnud, saab ta katta metsarajamiskulud oma tagatisraha arvelt - metsataimede ostmise, maapinna ettevalmistamise jm kulude kohta saadud arved tuleb esitada maakonna keskkonnateenistusele, kes korraldab nende tasumise. Riik maksab tagatisraha pealt intressi, sest piltlikult öeldes on ju tegemist raha hoiustamisega, mis sellest, et kindla eesmärgi nimel. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3396/rubr_artiklid_339604.html