Pierre Mirabaud, Šveitsi Pankurite Liidu esimees, kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et G20 liidrid teatasid, et pangasaladuste aeg on ümber ja ähvardasid asuda tegevusse "koostöötahteta jurisdiktsioonide, sh maksuparadiiside vastu". Šveitsi pole küll põhjust viimaste hulka arvata.

Šveitsi valitsus näitas koostöövalmidust sellega, et nõustus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõuetele alludes maksuküsimustes pangandusinfot jagama. Et selle tähendust mõista, peab teadma tausta. Seadus kohustab Šveitsi panku järgima ülirangeid konfidentsiaalsuse nõudeid.

Kui pankur annab oma kliendi rahaasjade kohta infot volitamata kolmandale osapoolele, paneb ta Šveitsi seaduste järgi toime kriminaalkuriteo. Kuid see konfidentsiaalsuse nõue pole kunagi olnud absoluutne. Näiteks ei sea see mingeid takistusi kriminaaluurimisele. Üks Šveitsi seadusandluse eripära seisneb selles, et maksudest kõrvalehoidmist eristatakse maksupettusest.

Näiteks puuduliku maksudeklaratsiooni esitamine kujutab endast maksudest kõrvalehoidmist ning selle puhul rakendatakse administratiivseid meetmeid ning vajadusel ka kopsakaid trahve. Seega, vastupidiselt välisajakirjanduses väidetule, ei ole maksudest kõrvalehoidmine Šveitsis lubatud ja on rangelt karistatav. Lihtsalt see pole kriminaalkuritegu. Dokumentide võltsimist hõlmav maksupettus seevastu juba on kriminaalkuritegu.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4294/arv_kolumn_uus_429401.html