Lasse LehisTartu Ülikooli finantsõiguse dotsentEesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liigeIRL ettepanek tõsta maksuvaba tulu 500 euroni on leidnud laia vastukaja ja saanud väga erinevaid hinnanguid. Mis on ka igati loomulik, sest tegemist on väga olulise teemaga. Tööjõu kõrgest maksukoormusest ja selle vähendamise vajadusest (ja seda eriti madalapalgaliste puhul) on palju räägitud, aga vähe ära tehtud. Sest mis seal salata – iga väikseimgi maksulangetus tähendab riigieelarve kontekstis suuri summasid.

Samas see, mida praegune valitsus välja pakub – üldise maksuvaba miinimumi vaevaline tõus 10 euro kaupa, mis annab inimesele võitu kaks eurot kuus, võib enamikule maksumaksjate jääda täiesti märkamatuks.

Seetõttu sündiski idee leida asjale uus lähenemine, mis võimaldaks tõsta maksuvaba tulu määra olulisemat rohkem, kuid nii, et riigieelarve selle ka välja kannataks. Nii ongi IRL plaan võimaldada suuremat maksuvaba tulu ainult nendele, kes seda tõesti kõige rohkem vajavad, ehk madalapalgalistele. Selleks, et tagada sujuv üleminek, sai eelnõusse kirjutatud „astmeline“ vähendus, mis seisneb selles, et iga 500 eurot kuus ületav sissetuleku euro vähendab maksuvaba tulu suurust samuti ühe euro võrra kuni üldise maksuvaba tulu määrani, mis 2015. aastal on 154 eurot kuus.

Kui kuu sissetulek on 500 eurot, on maksuvaba tulu 500 eurot, 501 euro puhul 499 eurot jne kuni 846 euroni kuus, millest alates jääb kehtima üldine maksuvaba tulu määr 154 eurot. Kokkuvõttes tähendab see, et mitte kellegi maksukoormus ei suurene võrreldes praegu kehtiva (täpsemalt, 2015. aastal kehtima hakkava) seadusega, vaid teatud piirist allapoole jäävate tuludega inimestel maksukoormus väheneb, kuid ülejäänutel jääb samaks.Olles eksperdina osalenud selle eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessis, olen ma meeleldi valmis andma selgitusi ja kommentaare kavandatava tulumaksuseaduse muudatuse sisu ja rakendamise kohta. Ma ei hakkaks ükshaaval kommenteerima iga kriitikut eraldi, sest kahjuks on paljud oma arvamuse andnud nii-öelda käigu pealt, eelnõu sisse lõpuni süvenemata.Kas tegemist on astmelise tulumaksuga? Ei.

Tavapärane arusaam progresseeruvast tulumaksust tähendab erinevaid maksumäärasid. Maksuvaba tulu on üks paljudest mahaarvamistest ning kuulub seega maksubaasi, mitte maksumäära mõistesse. IRL seaduseelnõu ei näe ette erinevate tulumaksumäärade kehtestamist. Kellele aga väga meeldib kasutada sõna „astmeline“, see võib rääkida näiteks maksuvaba tulu astmelisest vähendamisest (või suurendamisest – oleneb kummalt poolt asja vaadata).Kas muudatus mõjutab kohalike omavalitsuste tulubaasi? Ei mõjuta.

Tulumaksu jaotamise valem ei ole seotud laekunud tulumaksu suurusega, vaid omavalitsustele ettenähtud maksuosa protsent võetakse isiku maksustatavast tulust. Kõik mahaarvamised, sh ka maksuvaba tulu, tehakse riigile laekuva osa arvelt.Kui palju muudab muudatus meie maksusüsteemi keerulisemaks? Kindlasti on tegemist uue ja senitundmatu elemendiga, mistõttu süsteem kindlasti muutub veidi keerulisemaks ja mingil määral suurenevad nii tööandjate, töötajate kui ka maksuameti halduskulud. Kuid minu arvates ei ole see suur probleem, vaid uus ja tundmatu element meie maksusüsteemis võib alguses lihtsalt ehmatada. Iga tundmatu nähtus põhjustab paratamatult hirmu.

Ja lõppude lõpuks, kas inimesed peaksid ainult sellepärast vaesemalt elama, et mõnel ametnikul oleks lihtsam graafikuid ja tabeleid joonistada?Meie maksusüsteemi on pidevalt keerulisemaks muudetud. Ma ei hakka siinkohal rääkima sellest, millist halduskoormuse kasvu toob kaasa 1000-euroste arvete deklareerimine või sõiduauto sisendkäibemaksu arvutamise uus kord, töötajate registreerimine ja muud viimase aja „saavutused“, vaid piirdun konkreetselt palgatulu maksustamisega. Selles valdkonnas toimub pidevalt muudatusi – igal aastal muutuvad töötuskindlustusmakse määrad, maksuvaba tulu piir, miinimumpalk ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus, regulaarselt tuleb kontrollida kogumispensioni liitujaid-lahkujaid ja maksumäära valikuid (2%, 3%) jne. Paljud tööandjad peavad oma töötajate eest tasuma makse eri riikidesse – näiteks tulumaksu Soome ja sotsiaalmaksu Eestisse.

Selle kõrval ei ole erisused maksuvaba tulu suuruses midagi ületamatut. Pealegi ma usun, et tööandjad võtavad positiivseid maksumuudatusi kergemini vastu ja nendega kaasnev halduskoormuse suurenemine on psühholoogiliselt paremini vastuvõetav. Seoses halduskoormusega tahaksin märkida ka seda, et Maksu- ja Tolliametil on praegu käimas ettevalmistused selleks, et 2015. aasta algusest hakkaks maksudeklaratsiooni TSD täitmisel „e-maksuametis“ programm kõiki makse ise välja arvutama.

See tähendab, et maksuvaba tulu uus kontseptsioon tooks kaasa kulusid ja lisatööd peamiselt vaid maksuametile. Siiski jäävad eelnõus mõned lahtised otsad, mis vajavad arutelu tööandjatega – näiteks kuidas arvutada maksuvaba tulu siis, kui inimene töötab mitme tööandja juures või saab lisatulu näiteks korteri väljaüürimisest. Kui süsteem osutub liiga keeruliseks, siis jääb viimase väljapääsuna alati võimalus arvutada täiendav maksuvabastus iga-aastases tuludeklaratsioonis ning inimene saab oma raha siiski kätte, kuigi hiljem.Kokkuvõttes leian, et „tehnilised“ küsimused on töö käigus lahendatavad ning koostöös kõikide huviliste ja asjatundjatega saab eelnõu menetluse käigus paremaks muuta. Põhiliseks raskuspunktiks hea idee elluviimisel saab siiski katteallikate leidmine, see aga sõltub juba poliitikute omavahelistest kokkulepetest ja üldistest maksupoliitilistest valikutest (loe: valimistulemustest).

Kui need kokkulepped sünnivad, siis edasise protsessi pärast mina ei enam väga muretseks.