Rubriik: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Riigisekretär pikendab 24. novembril 2021. a välja kuulutatud Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri ametikoha avaliku konkursi kandideerimise tähtaega senise 20. detsembri 2021 asemel 17. jaanuarini 2022. a.

Riigikohus katkestab keerulise eelarveolukorra tõttu alates 2022. aastast kohtupraktika analüüside tegemise, kuid lisaraha saamisel loodetakse nende koostamist tulevikus jätkata. Riigieelarve eelnõu järgi tuleb Riigikohtul järgmisel aastal majandus- ja tööjõukuludest kokku hoida 145 000 eurot. Oma töö tõhustamiseks ja…

Riigisekretär kuulutab välja avaliku konkursi järgmisele ametikohale: Maksu- ja Tolliameti peadirektor Maksu- ja Tolliamet rakendab riiklikku maksu- ja tollipoliitikat ning kaitseb ühiskonda ja seaduslikku majandustegevust ning tagab tõhusa ja mugava maksude tasumise. Maksu- ja Tolliameti peadirektori peamisteks väljakutseteks…

Äriregistri teenustes toimub 27.-29. augustil 2021 laiaulatuslik katkestus seoses üleminekuga uuele e-äriregistrile, mis koondab mugavalt ühtsesse keskkonda kõik teenused päringute tegemisest avalduste esitamiseni.

15.07.21. Tähtaegselt ehk 30. juuniks on möödunud aasta majandusaasta aruande registripidajale esitanud 53% aruandekohustuslikest ühingutest. Kokku oli neid juriidilisi isikuid, kes 30. juuniks majandusaasta aruande esitama pidid, üle 250 000, kuid tähtaegselt esitajaid oli veidi üle 130 000.

Avaldame Riigikogus 14. aprilli istungi stenogrammi, kus rahandusminister vastab Riigikogu liikmete arupärimisele võimalike uute maksude kehtestamise kohta.

Riigikogu rahanduskomisjon vaatas oma tänasel istungil läbi riigi 2021. aasta lisaeelarve ja otsustas seda põhjalikult analüüsida kohtumistel valdkonna ministritega. Selleks, et toetused jõuaksid võimalikult kiirest abivajajateni pidas komisjon vajalikuks menetleda eelnõu kiirendatud korras.

Valitsus kinnitas täna (18. märts) pensioni 2021. aasta indeksi väärtuseks 1,016. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid keskmiselt 1,6%. Koos erakorralise pensionite tõstmisega kasvab 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 24,29 eurot, millele lisandub täiendava pensionilisa tõus +3,6 eurot iga…

Stenbocki maja, 30. detsember 2020 – Valitsus kinnitas e-istungil COVID-19 piirangute tõttu kannatada saanud valdkondade toetusmeetmete otsused, millest mahukam osa puudutab Harjumaa ja Ida-Virumaa inimeste toetamist tööandjate kaudu.

Riigikogus täna vastuvõetud seadusemuudatusega väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Riigikogus moodustati täna riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühm, mille eesmärk on analüüsida riigieelarve koostamise põhimõtteid ja muuta see mõistetavaks ning läbipaistvamaks.

Riigikogus toimus tänasel istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“ arutelu.Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu märkis oma ettekandes, et Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid – 2018. aastal oli maksukoormus Eestis 33 protsenti, seejuures Euroopa Liidu keskmine oli 40 protsenti SKP-st. Eestist väiksem on maksukoormus Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias. Sarapuu lisas, et järgmisel kahel aastal püsib Eesti maksukoormus 33,2 protsendi juures ja langeb aastaks 2022 32,7 protsendile.

Rahandusminister Martin Helme sõnul tuleks soodustada välismaiste tippspetsialistide ajutist Eestisse tööle tulemist, see aitaks tuua siia tipptasemel oskusteavet ja toetada seeläbi ka Eesti majanduskasvu.

Valitsus kiitis rahandusminister Martin Helme ettepanekul heaks eelmise aasta riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruande.

Juunis tasuti maksu- ja tolliametile 707,5 miljonit eurot maksutulu, mida oli 7,5 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul. Esimese poolaastaga kokku tasuti makse 4,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Täna Riigikogu rahanduskomisjoni ja Maksumaksjate liidu koostöös korraldataval ümarlaual on tähelepanu keskmes salaturu ja aktsiisipoliitikaga seotud küsimused.

Stenbocki maja, 30. mai 2019 – Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023, millega on plaanitud järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot. See on orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning välisminister Urmas Reinsalu.

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette ajapõhise teekasutustasu kehtestamise avalikel teedel üle 3,5 tonnise täismassiga veoautodele.

Valik küsimusi-vastuseid tänaselt valitsuse pressikonverentsilt.Feliks Undusk, TV3Härra peaminister! Riigikogu rahanduskomisjon hääletas häälteenamusega maha firmaautode käibemaksumuudatuse ja erisoodustusmaksu muudatusi puudutanud eelnõu. Enne seda oli korraldatud komisjoni poolt suur arutelu koos ettevõtjatega ja ka reformierakondlased, kes kuuluvad komisjoni, olid selle eelnõu vastu. Nüüd Jürgen Ligi esitas selle eelnõu uuesti pisikeste, selliste kosmeetiliste muudatustega. Kas te ei arva, et ettevõtjad saavad nüüd päris pahaseks Reformierakonna ja valitsuse peale?