Rubriik: Raamatupidaja.ee

FIE-de lihtsama maksustamise teema tõstatamine Äripäeva poolt on tänuväärne algatus. Eestile oleks tohutult kasulik, kui kasvõi 10% neist ei läheks enam tagasi tööturule, vaid alustaks oma äri, olgu see toitlustus, ehitus, taksondus, käsitöö või koristusteenus.

Lemmi Kann kirjutab raamatupidaja.ee-s, et 79% raamatupidaja.ee küsitlusele vastanutest leiab, et FIEdele tuleb alternatiivse variandina anda võimalus minna üle tegevusloamaksule.

Lemmi Kann kirjutab Raamatupidaja.ee-s, et Riigikogu rahanduskomisjoni liige IRLi juht Mart Laar ütles, et on täiesti nõus sellega, et väikeettevõtlusele paremate tegevustingimuste tagamine on mitmeski mõttes riigile oluline. Laar toetab Minu Eesti ideed anda FIEdele alternatiivina võimalus minna üle tegevusloamaksule.

2009. aasta juulist jõustunud töölepingu seaduses võeti kasutusele töötasu mõiste. Eelmisest seadusest tuttavaid mõisteid “palk”, “põhipalk”, “lisatasu”, “juurdemakse” jms sealt enam ei leia. Mis on ja mis ei ole töötasu, selgitavad Heli Raidve-Kostenok ja Kristine Kuusik Raamatupidaja.ee-s.

Risto Vahimets kirjutab Raamatupidaja.ee-s, et Riigikohus tegi 15. septembril 2010. aastal lahendi Tõnis Paltsi maksuasjas, mille peamiseks sisuks on riigi poolt maksumaksjale makstavate intresside omakorda tulumaksuga maksustamise õigus.

Kaarel Tammar kirjutab Raamatupidaja.ee-s, et äriseadustiku muudatused toovad kaasa osaühingute juhatuse liikmete tähtajatu ameti ja kaotavad osaühingu nõukogu nõude. Sellega seoses on osanikel põhjust üle vaadata nii osaühingu põhikiri kui ka suhted juhatusega.

Raamatupidaja.ee kirjutab, et tänavu ulatus juurdemakstava tulumaksu summa ligi 150 miljoni kroonini, millega oleme tagasi 2007. aasta tasemel. Võrreldes eelmise aastaga on täiendav tulumaks langenud kordades.

Keit Pentus kirjutab raamatupidaja.ee portaalis, et maksusüsteemi tulevik ei ole teema, millest võiks valimiste eelsel ajal kergelt üle libiseda. Mis suunas erinevad erakonnad riigi maksupoliitikat juhtida plaanivad, on Eesti konkurentsivõime ja siinse ettevõtluskeskkonna seisukohast oluline. Seetõttu tuleb Äripäeva algatatud mõttevahetuse eest ainult kiita.

Anne Oja kirjutab raamatupidaja.ee-s, et enamuse 2008. ja 2009. aastast välismaal viibinud TTÜ õigusteaduskonna tudeng Mati Makkar leidis naastes, et talle lihtkirjaga saadetud maksudokumentide ümbriku oli keegi lahti teinud ja paberid koos pangaväljavõtete, üürilepingute ja muu delikaatse infoga ilmselt ka tänavale laiali pillutanud.

Lugemisaastale sobivalt on Eesti Kirjastuste Liit tõstatanud paber- ja e-raamatute erineva määraga käibemaksustamise probleemi. Nimetatud teemat käsitleti esmakordselt laiema avalikkuse ees Glimstedti intellektuaalse omandi juristi Hele Karja ettekandes maikuus toimunud e-raamatu konverentsil „Evolutsioon või revolutsioon“. Teema aktuaalsust on kinnitanud ka mitmed Riigikogu liikmed.

EVEA president Marina Kaas kirjutab Raamatupidaja.ee-s, et Läti on võtnud kasutusele uue mikroettevõtete maksustamise korra, kus erinevad tulu- ja sotsiaalmaksud asendatakse 9%-lise kogu müügitulu pealt tasutava maksuga. Kuigi esimesed kommentaarid selle muudatuse kohta väidavad, et tegu on Läti ettevõtjatele antud suure eelisega, arvan, et Eesti tingimustes poleks sellisel reformil reaalset ergutavat mõju väikefirmadele, kelle olukorda saab parandada ka olemasoleva maksusüsteemi raames.

Urmas Kõrgesaar ja Häli Jürimäe kirjutavad Äripäeva arvamusküljel, et pankrotimenetluses asub pankrotihaldur tihti võlglase vara tagasivõitmise eesmärgil kehtetuks tunnistama võlausaldajale kahjulikke tehinguid. Sama saab teha ka täitemenetluses ja seda võimalust on kasutama asunud ka maksuhaldur.

Loe: http://www.raamatupidaja.ee/article/2010/09/13/Roivas_muugimaks_kaob_2012_algusest

Järgmisest aastast muutuvad eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksuvabaks, millest loodetakse investeerimisturu olulist elavdajat. Sarnaselt võiks kaaluda maksuvabastust ka kinnisvarainvesteeringutele, sest sõltumata majanduse tsüklilisusest on ja jääb kinnisvara üheks arvestatavaks võimaluseks oma raha paigutamisel ning tuleviku kindlustamisel.

Maksuamet suudaks ettevõtte tuludeklaratsioone kontrollida tunduvalt tõhusamalt, kui aastas oleks üks maksustamise periood preaguse 12 asemel, leiab raamatupidaja.ee lugeja.

Üle piiri liikuva tööjõu maksustamine sõltub paljudest asjadest – nii töötaja residentsusest, tööperioodi pikkusest, kahe riigi maksuseadustest, riikidevahelistest lepingutest kui ELi määrusest. Maksu- ja tolliamet soovitab ülepiirilise töö korral maksustamist alati väga põhjalikult uurida.

Tallinn tahab müügimaksu alla panna kõik liisingtehingud, käsitledes liisinglepingut kauba müügi või teenusena, kuigi ka Riigikohus on oma lahendites leidnud, et liisingulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga.

Liisingulepingute maksustamisel tekkinud probleemid ilmestavad müügimaksu kehtestamise ja selle mõjude eelnevat läbimõtlematust. Maksumääruse vastuvõtmise ja jõustamisega on ilmselgelt kiirustatud, mida kinnitab ka fakt, et linn on ise muutnud oma määrust veel enne määruse jõustuma hakkamist.

Raamatupidaja.ee kirjutab, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda sai täna rahandusministeeriumilt kinnitava kirja, et Tallinnas alates juunikuust kehtestatav müügimaks aktsiisikaupadele on vastuolus Euroopa Nõukogu direktiiviga.

Õigusteaduses ja –praktikas on nii, et kui mingi reegel ei tundu argimõistusele vastuvõetav ega ausalt mõtlevale keskimisele inimesele õige, siis enamasti see ei olegi õige. “Kohalik” paadimaks tervele Eestile, nagu see Tallinna versioonis välja näeb, põrub mõlemal katsel.