Rubriik: Postimees

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et eelmisel aastal jäi küll Lätist alkoholi ostjate osakaal samaks, kuid kasvasid ostumahud.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk mullu 0,5% ja võlatase 8% sisemajanduse kogutoodangust.

Vaatamata viimastel päevadel levivatele hirmujuttudele pole paanikaks mingit põhjust – Eesti riigi rahandus on korras ja anname oma parima, et see nii jääks. Hinnang toetub nii statistilistele näitajatele kui ka sõltumatute vaatlejate hinnangutele, mis meie rahanduse head seisu kinnitavad, kirjutab rahandusminister Toomas Tõniste

Pole ühtki objektiivset põhjust, mis õigustaks praegusel majanduslikult heal ajal eelarve miinusesse laskmist, kirjutab reformierakondlane, XIII riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd.

Rahandusministeerium tellis alkoholiaktsiisi uuringu

Rahandusministeeriumi tellimusel valminud aktsiisipoliitika uuring on kui põlve otsas tehtud, kasutab iidseid analüüsimeetodeid ja see tuleks kappi luku taha panna, et seda keegi ei näeks, kirjutab kolumnist Erik Aru.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop leidis, et äsja avalikustatud riigi aktsiisipoliitika uuring pole suurem asi ja sisaldab ohtralt vigu. Uuringu üht peamist järeldust – et Läti piirikaubandust pole võimalik tagasi keerata – peab ta aga täielikuks jamaks.

Pea 100 000 eurot maksma läinud aktsiisipoliitika uuringu peamised järeldused olid, et alkoholimakse ei tasu tulevikus enam nii järsult muuta ja Läti piirikaubandust on võimatu peatada.

Maksu- ja tolliamet (MTA) on esmaspäevaks tagastanud 369 957 isikule 127,4 miljonit eurot enammakstud tulumaksu ehk umbes kaks kolmandikku tagastamisele kuuluvast tulumaksust.

On reaalne oht, et marginaalsed maksulubadused võivad saada koalitsioonilepingu kvaliteediämbriks ja suurte struktuursete teemade asemel asub Reformierakond läbi suruma valmistel lubatud maksusüsteemi peenhäälestust, kirjutab Tarkvarafirma Helmes partner ja arendusjuht Raul Ennus.

Valija ei taha mässata valimispäeval peenrahaga ja otsuseid langetatakse ideaalidest lähtuvalt, leiab Lääne Elu peatoimetaja ja kolumnist Andrus Karnau.

Eesti maksu- ja tolliamet (EMTA) on aastaid maadelnud ümbrikupalkadega. Eriti suur on probleem aga ehitussektoris, mistõttu otsustas EMTA ümbrikupalga maksmise pakkumise ja vastuvõtmise ajendite paremaks mõistmiseks ühiskonnateadlaste ja «nügimise» meetodi poole pöörduda.

Suurbritannia valitsust nõustav Antonio Silva leiab, et Eesti alkoholiaktsiisi tõstmisega kaasnevaid probleeme oleks saanud vältida, kui väga väikese alkoholisisaldusega joogid jäänuks odavamaks.

Metalliettevõtja Anti Puusepp leidis, et uut valitsust moodustav Reformierakond võiks lahti öelda oma vanadest dogmadest ja mõelda mõistlikus suuruses ettevõtete tulumaksu taastamisele.

Eesti ühe edukaima toiduainetööstuse, A. Le Coqi õlletehase juht Tarmo Noop nimetab praegu Stenbocki majas kotte pakkiva valitsuse kehtestatud aktsiisitõusu maksueksperimendiks, mis jättis tema arvutuste kohaselt kahe aasta vältel Eesti riigieelarvesse laekumata vähemalt paarsada miljonit eurot. Selle eest oleks saanud Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks ehitada.

2018. aasta maksutagastus jäi osal madalapalgalistel tõesti saamata, tunnistas peaminister Jüri Ratas, aga pikemas vaates ei näe ta neil kaotust: uue süsteemiga teenisid nad selle summa tagasi. Vaata videost, kuidas Keskerakonna esimees kommenteerib tänast Postimehe lugu, mis näitab, kuidas kõige madalamat palka teenivad inimesed on seni pigem maksumuudatustega kaotanud.

Riik jättis mullu madalapalgalistele tagastamata umbes 30 miljonit eurot tulumaksu 2017. aasta eest. Kuni 100 000 inimest jäid sadadest eurodest ilma sellest ise teadmata.

Eesti seadused võimaldavad kohtutäituritel tembeldada inimesi võlgasteks ja nõuda neilt menetlustasusid hetke möödudes pärast nõuet sisaldava kohtuotsuse jõustumist ning seejuures nõudeta kontrollida, kas inimesel ka tegelikult on tahe väljanõutud summa tasumisest hoiduda.

Küsisime Eesti inimestelt, mis on nende arvates nende valimiste peamine küsimus. Ülekaalukaks võitjaks osutus selles küsitluses maksupoliitika ning kolmandale kohale asetus sisuliselt sellega seotud küsimus hinnatõusudest ja aktsiisidest.

Miks peaksid inimesed säästma, kui riik seda iga viimast lisasenti maksustades lausa karistab, küsib ajakirjanik Madli Vitismann.