Rubriik: Postimees

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) seekordne visiit Eestisse toimus ajale kohaselt ainult virtuaalselt, kuid soovitused olid suhteliselt etteaimatavad: majandust tuleb toetada, kuni hullem möödas, seejärel tuleb aga kulutusi sammhaaval koomale tõmmata.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk (Isamaa) kirjutab sellest, et valitsus peaks toetama Eesti ettevõtjaid, et neil oleksid võrdsed tingimused teiste Balti riikide ettevõtjatega. 

Viimasel ajal on palju tähelepanu pälvinud tasakaalustamata riigieelarve ja valitsuse kärpekava. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul vajab Eesti maksudebatti. Küsisime poliitikutelt ja majandusteadlastelt, kas ja kuidas tuleks suurema jätkusuutlikkuse nimel pikemas perspektiivis muuta Eesti praegust maksusüsteemi?

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas täna riigikogu infotunnis, et valitsusel ei ole plaanis pikendada järgmise aasta kevadeni kehtivat diislikütuse aktsiisilangetust.

Varanduse ebavõrdsus suureneb järgmise kümnendi jooksul juhul, kui pärandimaksud samuti ei suurene, ütleb mõttekoda. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raporti kohaselt peaks pärandimaks moodustama pandeemia järgselt praegusega võrreldes suurema osa valitsuse maksutuludest. OECD hoiatab jõukuse ebavõrdsuse suurenemise eest…

Margaret Thatcher ütles mu meelest kunagi üle jõu elada tahtvatele poliitikutele hästi – sotsialismiga on see paha lugu, et lõpuks saab teiste raha ikkagi otsa. Ja siis on kaks võimalust. Lõpetada ära suur osa armsaks saanud avalikke teenuseid.

Maksudebatt on juba lähitulevikus ilmselt vältimatu, sest juba aastaid ei kata maksutulud riigi poolt tehtavaid kulutusi. Juhul kui soovime vältida laenukoorma suurenemist või riigi poolt pakutavate teenuste vähendamist, tuleb leida ühiskondlik konsensus selle osas, millise maksusüsteemiga edasi minna.

Eesti valitsusel tuleb eelarvekulusid eelolevatel aastatel kärpida umbes miljardi euro võrra, sellega võrreldes on mõned miljonid laste ringiraha või eluasemelaenude intressivabastus kõigest kommiraha.

1. juulist jõustuvad üle-Euroopalised maksumuudatused, mille järgi tuleb hakata kaupu deklareerima ja käibemaksu tasuma ka kolmandate riikide (näiteks USA, Hiina ja Ühendkuningriik) kaupadelt, mis maksavad vähem kui 22 eurot. 

Teisipäevasel istungil arutas riigi eelarvestrateegiat riigikogu rahanduskomisjoni, mille esimees Erki Savisaar Keskerakonnast leidis, et liigne kärpimine tekitab ebavõrdsust.

On kurb, et reforminimeline erakond ei suutnud üle kolme opositsioonis oldud aasta jooksul välja mõelda Eesti elu edendamiseks ühtegi värsket ideed. Kui pärast pikka vaheaega taas valitsusse jõuti, võeti kapist välja vana plaat, mis kordab üha uuesti ja…

Olukorras, kus Eesti avaliku sektori võlakoormus on endiselt Euroopa Liidu kõige madalam, jätab selline püüd fiskaalreeglitega etteruttavalt kohanduda mulje, nagu viieline õpilane tahaks hinnet kuus saada, leidis Tallinna Tehnikaülikooli fiskaalse valitsemise professor Ringa Raudla valitsuse kärpeplaani kommenteerides. 

Meie riigirahandus ei põe praegu niivõrd kroonat, kuivõrd 2016. aasta lõpus peale tulnud sotsialistlikku suurushullustust, et partei ja valitsus on raha, heaolu ja majanduskasvu algallikas. Järgmisel aastal saabub hetk, mida riik on varsti juba viis aastat kangekaelselt eitanud…

Eurosid trükitakse kiirenevas tempos juurde, raha muutub odavamaks, aga reformierakond leiab, et praegu on kõige õigem aeg hakata riigieelarvet tasakaalu ajama. Rahvas saagu hakkama kuidas tahab, kirjutab ajakirjanik ja poliitik Feliks Undusk.

Õigeaegne ja korrektne majandusaasta aruanne näitab ettevõtte usaldusväärsust, kirjutab justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep.

Seda juhtub rohkematel investoritel kui keegi tunnistada tahaks: avad väärtpaberikonto, hakkad rõõmsalt aktsiaid ostma, aga siis ründab suur aja- ja rahavaras. Põhjus: valesti avatud konto.

Kõrgemad kütusehinnad võrreldes Läti ja Leeduga ei tulene mitte ainult aktsiisimääradest, vaid ka Eesti kõrgemast palgatasemest ja Eesti kütusemüüjate kõrgematest müügimarginaalidest, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.

Ehitus- ja sisustuskaupade kett K-rauta palub õiguskantsler Ülle Madisel hinnata, kas valitsus on ehituskaupluste sulgemise piirangut kehtestades ja seeläbi kogu sektorile majanduslikku kahju põhjustades järginud piisavalt põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet.

Eesti veondussektori teatel eksitab rahandusministeerium avalikkust eksitavate väidete ja väärarusaamadega, mille varjus otsustab valitsus Eesti majandusele negatiivselt mõjuva diislikütuse aktsiisitõusu.

Möödunud aasta kevadel, eriolukorra ajal, kui Eestis tõstis pead koroonakriis, tõusis aprillis indekseerimise tõttu ministrite, presidendi ja riigikogu saadikute palk sõltuvalt ametist 321–494 euro võrra.