Rubriik: Postimees

See ei ole saladus, et maailmas on just väikeettevõtlusel kandev roll. Rahandusminister Sven Sester ja asekantsler Dmitri Jegorov on välja mõelnud plaani meie väikeettevõtluse virgutamiseks.

Kõrged maksud on peletanud viimasedki suured kaubalaevad Eesti registrist ning nende uuesti Eesti lipu alla toomiseks võib olla juba liiga hilja.

Selle ja järgmise aasta jooksul jõustub terve rida maksumuudatusi, mis ühelt poolt jätavad natuke rohkem raha iga makse maksva eestlase rahakotti alles, kuid teisalt võtavad veel suuremas summas aktsiiside näol jälle ära. Postimees uuris rahandusminister Sven Sesterilt, kas ja millised maksumuudatused võiks 2018. aastal ülevaatamisele minna.

Riigifirmade ja haiglate juhtide ametiautode kasutamise praktika on väga erinev – mitmes suures ettevõttes pole ametiautot üldse ette nähtud, teises küündib igakuine kulu üle tuhande euro ja sõiduk on väga uhke.

Kuigi valitsus nimetab järgmise aasta eelarvet kasvueelarveks, tähendab riigisektori kolmeprotsendiline õhendamine muuhulgas seda, et ajavahemikul 2015–2019 koondatakse 3500 riigi leival olevat inimest ning raha hoitakse kokku ka kultuuri ja keskkonnakaitse arvel.

Neljapäeval andis valitsus heakskiidu järgmise aasta eelarvele. Samas pandi juba eelmise aasta lõpus selle aasta eelarvekõnelustel paika mitmed maksumuudatused, mis alles järgmisel aastal lõpule jõuavad.

Rahandusministeerium on teinud valitsusele ettepaneku tõsta alates tuleva aasta juulist vedelgaasi (LPG) ja surumaagaasi (CNG) aktsiise ja ühtlustada need lähtuvalt energiasisaldusest.

Rahandusministeeriumi analüüs ei toeta energiajookide aktsiisiga maksustamist, kuna see on maksutehniliselt keeruline ega täidaks püstitatud eesmärki vähendada suhkru ja kofeiini tarbimist noorte hulgas.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK) soovib muuta vanemahüvitise maksmist selliselt, et vanemapuhkusel olev ja samal ajal töötav lapsevanem saaks vanemahüvitist täies ulatuses, sõltumata tema teenitavast tulust.

Rahandusministeerium kavatseb kogu Eesti riigi autopargi esimest korda 25 aasta jooksul ära korrastada. Muu hulgas tähendab see masinatele paigaldatavaid positsioneerimisseadmeid ja lõppu asutuste isetehtud autohangetele.

Keskkonnaministeeriumis valminud maa hindamise seaduse eelnõu toob mõnes vallas kaasa maamaksu kuni kümnekordse tõusu ning sunnib korteriomanikke ja üürnikke seniseid lepinguid kulude jagamiseks ümber kirjutama.

Krediidiinfo värskest Eesti ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et selle aasta esimesel poolel kasvasid riigile võlgu olevad summad 48,6 protsenti. Kasv toimub juba kolmandat aasta järjest ja ühtlaselt pea kõikides tegevusalades.

Kuigi selle aasta teises kvartalis palgakasv veidi aeglustus, paistavad mõned sektorid siiski silma 10- kuni 20-protsendilise palgakasvuga. Ettevõtjate sõnul on selle taga maksuameti hea töö.

Kuigi haigekassa on tänavu plaanitust mitu korda suuremas miinuses ja senise süsteemi jätkumisel ohustab seda juba aastal 2020 pankrot, ei pea rahandusminister Sven Sester mõistlikuks riigi poolt raha juurde anda.

Eesti Õliühingu hinnangul on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) andmed, et aktsiisitõusude tõttu tangivad veofirmad kuus keskmiselt 1940 liitrit auto kohta kütust Lätis, usaldusväärsed ning näitavad ühingu sõnul, et järgmise aasta kütuseaktsiisi tõusud tuleb külmutada ning käesoleva aasta suurenenud tasud tagasi pöörata, kirjutab BNS.

Haigekassa hinnangul vajab rahandusministeeriumi kava vabastada töötajate terviseedenduskulud, sealhulgas mitmesugused tervishoiukulud maksudest, täiendavat analüüsi nii sisuliselt kui rahaliselt ning paika tuleks seada selged piirhinnad ja hüvitatavate teenuste nimistud, kirjutab BNS.

Reporter Anneli Ammas kirjutab, et vanemapalka võiks pere senise poolteise aasta asemel kasutada kolme aasta jooksul ning vanemad võiks lisaks vanemapalgale jätkata senist tööd, kui see on väikelapse kasvatamise kõrvalt võimalik. Just selline punkt seisab sotsiaalministeeriumi kavas, mille minister Margus Tsahkna (IRL) teeb täna avalikuks.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tubakatoodete müüki ja tarbimist märgatavalt piirava seaduseelnõu; muuhulgas näeb see ette e-sigarettide võrdsustamise muude tubakatoodetega, riigisisese kaugmüügi keelamise ja müügikohtades tubakatoodete väljapaneku piiramise.

Tööandjad loodavad, et võimalus vähendada töötajate haiguskulusid ja hüvitada neile maksuvabalt tervisesse panustatud raha muudab Eesti inimesed kokkuvõttes töövõimelisemaks ja tervemaks.

Postimehe majandusuudistes kirjutatakse, et septembri alguses toimub Euroopa Kohtus istung, kus tuleb arutusele Eesti eelmise aasta kevadel esitatud hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro ulatuses suhkru liigse laovaru eest makstud tasu tagasisaamiseks.