Rubriik: Delfi

Tööandjad on vähemalt viimased kolm-neli aastat rääkinud tulevasest tööjõupuudusest kui Eesti suurimast takistusest majanduses. Terve selle sajandi jooksul on teadlased teadnud, et probleem saabub. Teadnud on ka poliitikud, aga pole tahtnud teada.

Kuigi detsembris pidasid analüütikud Eesti majandusolukorda heaks, siis järgmise poolaasta arengute osas ollakse mõõdukalt ettevaatlikud. Septembriga võrreldes on majandusarengu ootused muutunud pessimistlikumaks.

Uue aasta tulekuga on paljudeni jõudnud ka teadmine, et eelmisel aastal muudeti maksuvaba tulu arvestust, mistõttu võib seekordne tulude deklareerimine varasemast oluliselt erineda.

LHV Pank koos maksu- ja tolliametiga tõid lõpuks turule Ettevõtluskonto teenuse, mis lihtsustab ettevõtlusega tegelevatele eraisikutele maksude maksmist ja aruandlust.

Jevgeni Ossinovski tunnistab, et kuna maksuvaba tulu hakkab langema alates 1200 eurost, siis on see tekitanud palju pahameelt, sest paljude inimeste sissetulekud jäävad sinna piiri peale.

4. märtsil saabub paradiis: pension 800-euroseks, õpetajate palk 2000-seks, muru rohelisemaks, kodakondsust antakse ämbriga jne.

Kui pead riigile tulumaksu tagastama, siis saad seda vaadata juba praegu. Ei pea tuludeklaratsiooni esitamiseni ootama.

Eestis jooksevad kaitsekulud pika sammuga sotsiaalkuludel eest ära. Kus on siin õiglus?

Valitsuse homse istungi päevakorras on miljoni euro eraldamine, et sundvõõrandada ühtedelt eraomanikelt teiste eraomanike kasuks maatükid Ida-Virumaal, kus saaks kaevandada põlevkivi.

Oma kommentaaris märgib Riigikogu liige Aivar Sõerd väga õigesti, et mind häirib, kui mõistete käsitlemisel ei ole inimesed korrektsed või kasutatakse oma väidete tõestamiseks asjasse mitte puutuvaid näitajaid.

Naljakas on vaadata, kuidas noored ja agarad reformierakondlased süüdistavad praegust valitsust maksusüsteemi keerulisemaks tegemises ja keskklassi tulude vähendamises.

Loe lähemalt poolt ja vastu argumente.

Need, kes kunagi töötud pole, aga töötuskindlustusmakset maksavad, võiksid selle raha pensionile jäädes lisapensionina tagasi saada.

Eesti on pikalt püsinud euroala kiireima hinnakasvuga riikide edetabeli absoluutses tipus. Kahe viimasel aasta jooksul oleme näinud ka seda, et Eesti hinnakasv on olnud mõnel kuul isegi kaks korda kiirem kui euroalal keskmiselt. Analüütikud märkasid, et lõppeval aastal on hinnad Eestis kasvanud kolm korda kiiremini kui Soomes. Lätist on saanud Eesti tarbijale turvasadam, kust saab mitte ainult odavamaid aktsiisikaupu, aga ka odavamaid ehitusmaterjale, tarbekaupu ja isegi küttepuid, kirjutab Aivar Sõerd (Reformierakond).

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis 1. jaanuaril 2019 kehtima hakkavad. Kokku jõustub uue aasta esimesel päeval ligi 300 õigusakti.

Millist pensionisüsteemi me vajame? Vastus sellele küsimusele algab eesmärgi püstitamisest, sest lahendus – pensionisüsteemi ülesehitus – sõltub sellest, mida soovime saavutada. Kas eesmärk on kõigile pensioniealistele tagada ühtlane elatustase, äraelamine või midagi muud?

Õlletootjad rõhutavad, et Läti piirikaubandus ei ole midagi sellist, mida enam tagasi pöörata ei saaks.

Oli sume augustiõhtu Paides, kui kuulsin Markus Järvi häält. Hääl tuli Arvamusfestivali suurelt lavalt ja needis kurja looma nimega „peavoolumeedia“, mis on portaali Objektiiv toimetaja Järvi arust „täis valet“.

Erakonnad on asunud ootuspäraselt valimiste eel ohtralt vanaduspensionäridele raha lubama. Kes lubab 100 ja kes 200 eurot juurde, mõni lausa 700 eurost vanaduspensioni järgmise nelja aasta jooksul.

Kui te kohtute jõulude ja uue aasta ajal sõprade ja sugulastega, küsige neilt kolm lihtsat küsimust:1. Kui palju te praegu tulumaksu maksate?2. Kas te tuludeklaratsiooniga peate maksma juurde või saate raha tagasi?3. Kas te oskate lihtsate sõnadega seletada, kuidas tänane tulumaksusüsteem töötab?