Rubriik: Delfi

Majanduspoliitikal saab olema algavate koalitsiooniläbirääkimiste juures keskne roll. Suures pildis ei ole erakondade vaated neis küsimustes liialt erinevad, kuid omaette küsimus on, kas lubatu läheb kokku Eesti majanduse tegeliku seisu ja vajadustega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Täna avaldati riigikogulaste kuluhüvitiste tabel. Vaatame, kes rahvasaadikutest kõige enam enesele ette nähtud hüveraha kasutas. Kuluhüvitiste limiit ühe aasta peale oli 12 493 eurot.

Alampalka saava inimese tööjõumaksud on täna ca 197 eurot, 1500 eurot palka saava inimese tööjõumaksud ca 760 eurot ja 2500 eurot palka saava inimese tööjõumaksud 1377 eurot. Kes neist kolmest rohkem makse maksab, küsib väikeettevõtja, Reformierakonna liige Maire Forsel.

Inimesed rõõmustavad. Algas nädal, mil maksuamet neile enam makstud tulumaksu tagasi annab. Saab endale lubada võlgade tasumist, mõne ammu igatsetud eseme soetamist või miks mitte väikest reisigi.

Kuna pensionile ei kohaldu enam pensioni maksuvabastus, siis on nüüd ka toitjakaotuspension maksustatud tavakorras ning arvestatud lapse maksustatava tulu koosseisu, mis omakorda vähendab vanemale ettenähtud maksusoodustust.

Läti piiripoodide kett teeb avalikuks, mis kaupa sealt kõige rohkem ostetakse.

Reformierakonna fraktsiooni eestvedamisel arutleb täna parlament riiklikult olulise küsimusena Eesti maksusüsteemi tuleviku üle.

Maksutõus on nagu hüüda kolm roppu sõna peenes seltskonnas. Järgmistest arvatavatest parlamendierakondadest vasakpoolsemad soovivad maksukoormuse jätta sinna, kus see on, ning parempoolsed tulumaksu veelgi kärpida.

Pole kahtlust, et majandus ja maksud on nende valimiste üks põhiteema. Miks? Esiteks on valimiste kahe põhirivaali – Reformierakonna ja Keskerakonna – nägemus maksudest äärmiselt erinev. Teiseks on näha piisavalt märke, et Eesti ja maailma majandus hakkab jahtuma ning me peame uue majanduslanguse tulekuks tõsiselt valmistuma. Kolmandaks on maksudel oluline roll nii riigieelarve täitmisel kui inimeste ja ettevõtete käitumise muutmisel. Seega – valikud on olulised ja põhimõttelised.

Maaklerite poole pöörduvad tihti murelikud inimesed, kes ei julge oma päritud kinnisvara müüa, sest kardetakse tulumaksu kohustust. Samuti levivad erinevad müüdid seaduse kohta, mille järgi saab kahe aasta jooksul müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha.

Vähiravifond “Kingitud elu” annab oma Facebooki lehel teada tõsiasja, et üle 2,4 miljoni euro eest tasutud ravimiarvete, oli fond mullu sunnitud maksma 220 000 eurot käibemaksu ravimite eest riigile.

Eesti on erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest võtnud tubakapoliitikas dogmaatilise seisukoha, kus alternatiivseid tubakatooteid ei seadustata või maksustatakse tavalistest sigarettidest kõrgemalt. Kuigi palju on räägitud Lätist toodud alkoholist, siis üha suuremaks probleemiks on saamas hoopis tubakatoodete salaturg, kirjutab Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Sel nädalal saavad teavituse veidi üle 6000 inimese, kes 2017. aasta eest tuludeklaratsiooni ei esitanud, kuid peavad seda tegema 2018. aasta eest ja eeldatavalt tulumaksu juurde maksma.

Reformierakond on aastaid presenteerinud ennast kui suurima majanduskompetentsiga erakonda, kes seisab ettevõtluse arengu ja üldise jõukuse tõusu eest. Eesti lubati viia lausa viie rikkama riigi hulka Euroopas.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid: „Oluline on suurendada teadlikkust, et noored inimesed ei rikuks esimese astme kuritegu sooritades oma tulevikku ära.”Laid ütles intervjuus Ärilehele, et MTA eesmärk on panna inimesed rohkem tunnetama, et nad panustavad oma maksurahaga Eesti riiki. Ta tõi esile, et maksumuudatused ja -seadused ei likvideeri probleeme. Probleemid algavad tema sõnutsi inimeste hoiakutest ja arusaamadest.

Reformierakonna fraktsioon tegi muudatusettepanekud Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõule.

Keskerakonna poliitikud on oma keerulist ja ebaõnnestunud maksusüsteemi õigustanud sellega, et see pidavat olema õiglane. Aga just ebaõigluse tekitamine on selle maksusüsteemi suurim puudus. Aastaga on välja tulnud liiga palju vigu ja liiga palju näiteid ebaõiglusest, siin on neist mõned, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

2013. aastal avaldas Riigikontroll raporti „Riigi pensionipoliitika – edasilükatud otsused. Pensionikindlustuse puudujääk üha suureneb“. Sellest on nüüd mööda läinud üle viie aasta, aga ühtegi suurt otsust ei ole tehtud. Raportis välja toodud probleemid on pigem süvenenud.

Kolme nädala pärast läheb riigikogu suures saalis teisele lugemisele VEB Fondi kahjude hüvitamise eelnõu, millesse soovib õiguskomisjon enne seda Jüri Raidla õiguslikule analüüsile tuginedes mõned olulised muudatusettepanekud sisse viia. Nende vastu võitleb aga jõuliselt Reformierakond.

Riigikogu valimistel on taas välja kujunenud harjumuspärane vastasseis kahe suurema erakonna ning nende valimislubaduste vahel.