Rubriik: Äripäev

Euroopa Komisjon surub peale ühtset tulumaksubaasi, millele Eesti peaks ei ütlema, kirjutab Reet Teder, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees.

Suuresti tallinlaste maksudest rahastatud Eesti Ühistupanga asutamisest saab suvel juba kaks aastat, kuid sel teisipäeval õpetajate majas kogunev Ühistupanga korraline üldkoosolek saab tõdeda, et pank on endiselt tegevusloata ja mullune kahjum küündis 368 000 euroni.

Rahandusministeerium on alustanud tööd uue täiendava pakendiaktsiisi kehtestamise nimel. Ausatele ettevõtjatele teeb see meelehärmi, kirjutab advokaat Villy Lopman.

Kui firma ostab järgmisel aastal pärast plaanitud maksumuudatusi uue auto, tuleb arvestada, et tasuda tuleb keskkonnalõiv ning erisoodustusmaks hakkab sõltuma sõiduki võimsusest.

Riigikogu ei toetanud õiguskantsler Ülle Madise seisukohta, et alkoholiaktsiisi kiire tõus sel ja järgmisel aastal on põhiseadusega vastuolus, Madise pöördub nüüd riigikohtusse.

Läti ettevõtjad loovad Eestisse firmasid, mille kaudu üritavad kodumaal tekkivaid makse maha raputada. Hoogu annab sellele Eesti-Läti konarlik infovahetus.

Keskkonnaameti töötajatele antud võimalus soetada töötajatel sõiduk turuhinnast soodsamalt läheb erisoodustusmaksu alla, leiab vandeadvokaat Vahur Kivistik.

Tuleb välja, et teine Eesti ongi olemas. Inimesed, kes selle sõnapaari kunagi kasutusele võtsid, ilmselt ei osanud uneski näha, et teise Eesti väärikad esindajad on ettevõtete juhatuse liikmed, kirjutab EVEA juhatuse liige Raivo Altmets.

Ettevõtjad peavad veokite maksustamist ebaausaks, kuid leiavad, et kui juba maksustada, siis nii raskemaid kui kergemaid masinaid.Järgmisest aastast ootab veokeid teekasutusmaks, mis pidi algselt kehtima 12 tonnist raskematele sõidukitele. Euroopa Komisjoni transpordivolinik ei nõustunud aga sellise erisusega ja nii tuleb maks kehtestada veokitele alates 3,5 tonnist.

Ettevõtjate erimärgistuskavade kõrval võib viimast, võimsusel põhinevat automaksu, isegi arvestatavaks kompromissiks pidada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Riigikohus ei näinud põhiseaduse rikkumist selles, et reklaamimaksu määra kehtestab kohalik omavalitsus.

Läbimõtlematu, koliks hoopis Lätti, ettevõtlusvaenulik – nii iseloomustasid ettevõtjad valitsuse maksumuudatusi.

Rootsi valitsusel oli plaan kehtestada 15protsendine pangamaks, mida oleks arvutatud pangatöötajate palgafondilt, kuid väga kriitiline tagasiside sunnib valitsust seda plaani muutma.

Rahandusministeerium plaanib tugevalt kasvanud pakenditarbimise piiramiseks kehtestada täiendava pakendiaktsiisi. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul oleks aga muudatuste ainuke võitja riigikassa.

Kõige rohkem peavad algaval tulude deklareerimisel vaeva nägema need investorid, kes paigutavad oma raha ühisrahastusse või kasutavad investeeringute tegemiseks välismaaklereid ning seda eraisikuna.Nii ühisrahastuse kui ka välismaaklerite kaudu investeerimisel pole võimalik kasutada investeerimiskonto süsteemi, mis võimaldab eraisikul tulumaksu maksmist nii kaua edasi lükata, kuni sealt tehtavad väljamaksed hakkavad ületama sissemakseid. Samuti ei saa investeerimiskontot kasutada kinnisvarainvestorid ega need rahapaigutajad, kes tegelevad väärismetallide või valuutakauplemisega.

Meie maksureform ei kõlba mitte kuhugi, kirjutab investor ja ettevõtja Jüri Mõis. Arenenud maades maksab riigi keskmise palga saaja vähem makse, kui on riigi keskmine maksukoormus.

Kaks kolmandikku Eesti juhte leiab, et maksusüsteem ei vaja sugugi pea peale pööramist, kirjutab PwC partner Ago Vilu.

Läti valitsus kaalub praegu, kas kehtestada Lätis Eesti eeskujul ettevõtete reinvesteeritud kasumile nullmäär, kuid üksteiselt õppimine ja koostöö võiks minna palju kaugemale, leiab Läti sõltumatu mõttekoja Certus teadur Daunis Auers.

Valitsuse kavandatav tulumaksumuudatus on mitmes mõttes halb idee, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Paul Künnap.

Las I pensionisammas olla väike, aga võrdne, toetab Äripäev valitsuse motiive pensionireformis.