Rubriik: Äripäev

Suve lõpus tõmmati kesise analüüsi tõttu pidurit seaduseelnõule, mis oleks tööandjatele pannud kohustuse tasuda renditööjõu maksud juhtudel, kui tööjõu vahendamise firma selle tegemata jätab. See aga ei tähenda, et tööandjad võimalikust maksukohustusest veel pääsenud on.

Riigilaen ja laenureeglite painutamine või muutmine, PPP ehk averus, riigivõlakirjad, pensioni- või mõni muu fond – juhtide ja arvamusliidrite eelistused põhimaanteede neljarajaliseks ehitamise rahastusele on erisugused, kuid vajalikuks peetakse alustada mõtte elluviimist.

Kui peamine argument averuse (avaliku ja erasektori koostöö) ehk PPP kasutamiseks suurte taristuprojektide puhul on eelarvereegli alt välja arvamine, tuleb kindlasti Eurostatilt enne hinnangut küsida, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets avalikus Facebooki postituses.

Ehitusettevõtjad ja maanteeameti juht ei pea realistlikuks minister Martin Helme soovi ehitada juba lähiaastatel suuremad maanteed täies ulatuses neljarajaliseks.

Riigi põhimaanteed võib erasektorit kaasates neljarajaliseks ehitada, kuid see peab põhinema analüüsil ja olema läbipaistev, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eelseisvast riigieelarve revisjonist saab maksumaksja võit, meie 1500 avaliku teenuse hulgas on selliseid, mille pakkumine avaliku sektori poolt ei ole vajalik, kirjutab rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Riigi otsus langetada alkoholiaktsiisi veerandi võrra pidurdas inflatsiooni juulikuus, kuid täies ulatuses langus jaehindades ei kajastu.

Õlletootjate liit teatas, et nende müük kasvas pärast aktsiisilangetust Eesti põhjapiiril aastaga üle kahe korra, lõunapoolses piirkonnas suurt muutust pole.

Tegelike kulude arvesse võtmiseks võiks kaaluda sõiduautode maksustamist läbisõidu- ja tsoonipõhiselt, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

Kümmekond ettevõtjat pidi seekord lisaks värske majandusaasta aruande esitamisele laskma ümber teha juba esitatud aruannete auditid, sest need ühtäkki enam ei kehtinud.

1. juulist tohivad avaliku sektori asutused võtta vastu vaid e-arveid. Kui varem on räägitud sellest, et süsteemile üleminek võib olla keeruline väiksematele ettevõtetele, siis probleeme on tekkinud ka riigi osalusega sihtasutustel.

Maksumaksja raha ei tohiks jagada firmadele, mille suurosanikud on teiste firmade kaudu kroonilised maksuvõlglased, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tähtajaks esitas majandusaasta aruande ligi 110 646 ettevõtet, mis tähendab, et esitamata on 51 protsendi Eesti ettevõtete aruanne.

Euroopa Liidu reeglid ja liikmesriikide oma reeglid piiravad järjest rohkem jagamismajandust, mis õigupoolest ei olegi enam jagamismajandus.

Majanduslikesse raskustesse sattunud töötajad küsivad liiga kergekäeliselt ümbrikupalka, leiavad probleemsetes valdkondades tegutsevad ettevõtjad.

Eestis töötab 2018. aasta andmetel umbes 30 000 välismaalast, kellest 3000-4000 teevad seda illegaalselt.

Nädala eest eelarve baasseaduse paika jätta lubanud valitsus tegi järsu kannapöörde, sest senisest eelarve tasakaalu arvutamise korrast loobumine tõi lähiaastate riigieelarvetesse enam kui poole miljardi euro jagu hingamisruumi. See aga ei vabasta ministeeriume kärpimisest.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon kohtus oma eelvisiidi viimasel päeval ka riigikogu rahanduskomisjoni liikmetega. Kohtumisel keskenduti Eesti majanduse ja rahanduse hetkeolukorrale ning väljavaadetele, käsitleti ka hetke põletavamaid küsimusi.

Rahandusministri sõnum kärpimisest on lootuskiir mõistlikele arengutele riigi rahanduses, ent samas ka tormihoiatus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Rahandusminister Martin Helme kinnitas Äripäevale, et valitsus kavatseb riikliku VEB Fondi tõttu raha kaotanud ettevõtjatele võla tasuda ja tema meelest võiks selleks raha leida keskpangast