Rubriik: Äripäev

Ain Alvela kirjutab Äripäevas, et Lätis kehtiv seadus, mis vabastab metsamaterjali müügi tulumaksust, on oluliselt elavdanud lõunanaabritest metsameeste raietegevust, mis tõstis Läti mullu meie saeveskite olulisemaks toormehankeriigiks.

Lasse Lehis, Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees, avaldab Äripäev Online`is vastukaja Äripäevas 17.18.09 ilmunud artiklile „Maksuamet võimatul missioonil“.

Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et aktsiakapitali vähendanud ja oma aktsiaid tagasi ostnud ettevõtted peavad olema valmis vastama maksuameti küsimusele “Miks sa seda tegid?”, sest just nende firmade lauskontroll on tänavu maksuhaldurite prioriteet.

Viktoria Lummo kirjutab Äripäevas, et suurimate maksuvõlglaste edetabelit juhib kütusefirma, esikolmiku maksuvõlg ulatub 300 miljoni kroonini. Viimasel ajal on võlglaste juhtrühmaga liitunud üha enam ehitusfirmasid.

Jaan Puusaag, Krimelte juhatuse esimees, kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et kui öeldakse, et me ei saa majanduskriisi leevendada ja olukorda kiiremini stabiliseerida, sest selleks puudub ressurss, siis tasub veel mõelda.

Piret Reiljan kirjutab Äripäevas, et lõviosa (2,3 mld kr) töötukassa vara paigutav Hollandi varahaldusfirma Fortis Investments Management teenis eelmisel aastal Eesti maksumaksjate raha investeerimisega 20 miljonit krooni kahjumit, kuid lepingu sõlmimine täiendava varahalduriga venib.

Lasse Lehis, EML juhatuse esimees kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et hea on, et Riigikogus juba aasta tagasi “ripakile” jäänud eraisiku väärtpaberitulu seaduseelnõu on liikuma hakanud ja sellele tahetakse teha parandusi. Esialgne tekst pälvis tõesti palju kriitikat, sest praegusel kujul poleks muudatused saavutanud soovitud eesmärki – tagada füüsilisest ja juriidilisest isikust investorite võrdne kohtlemine.

Kadri Paas kirjutab Äripäevas, et reedese seisuga küündis era- ja juriidiliste isikute maamaksuvõlg kokku 60,2 miljoni kroonini, võlgalste seas on ka palju tuntud inimesi.

Anne Oja kirjutab Äripäevas, et Maksumaksjate liit ja konsultatsioonifirma Ernst & Young peavad Riigikohtu otsust, mis vabastas Virumaa Veepumbakeskuse erisoodustusmaksust, mille tõi firmajuhi kasutuses olnud ja sõidupäevikut pidamata tema kodus hoitud sõiduauto, oluliseks maksumaksja võiduks.

Jaak Siim kirjutab Äripäev Online´i Õigusblogis, et eelmise aasta detsembri keskel tekkis 15. detsembril 2008. a Postimehes avaldatud Lauri Linnasmäe artikli „Maksuamet esitab teadlikult alusetuid nõudeid“ tulemusena väiksemat sorti skandaal, kuna selles kirjutatu kohaselt esitas Maksu- ja Tolliamet teadlikult maksumaksjatele tähtpäevaks tasumata maksusummadelt arvestatud intressi sissenõudmiseks intressinõudeid pärast maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud aegumistähtaja möödumist. Maksuhaldur lükkas oma pressiteates artiklis kõlanud süüdistused küll ümber, kuid möönis samas, et ameti avaliku võlapäringu kasutamisel võib esineda olukordi, mil maksumaksjate puhul on kuvatud aegunud intressivõla olemasolu. Probleem lubati lahendada uue tulude arvestussüsteemi kasutusele võtmisega alates käesolevast aastast.

Aripaev.ee kirjutab, et Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD avaldas eile raporti “Going for Growth”, mille põhisõnum on, et kõige kiiremini tagab majanduskriisist väljapääsu paindlikkus.

Ludger Linnemann kirjutab Äripäevas, et 1. veebruarist kehtestas Venemaa teede maksustamise süsteemi kõigile väljaspool riiki registreeritud raskeveokitele, sama on plaanis teha Lätis. Leedus teedemaksu süsteem juba töötab, mida ka Eesti vedajad on kohustatud tasuma. Miks ei ole samalaadset süsteemi tehtud Eestis?

Anne Oja kirjutab Äripäevas, et Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond tuvastas aastaga üle 190 miljoni krooni riigile tekitatud kahju ja saatis 2008. aastal prokuratuuri 275 kriminaalasja.Lõpule viidud kriminaalasjadest olid 85 seotud narkootiliste ainetega, teatas Maksu- ja tolliamet, ning 143 alkoholi, kütuse, ravimite ja tubakatoodete ebaseadusliku käitlemisega. Maksukuritegudega seotud kriminaalasjade arv oli 37.

Äripäeva juhtkirjas on avaldatud arvamust, et ettevõtjatel pole vähimatki võimalust kokku panna oma kava kriisis tegutsemiseks, rahavoogude juhtimiseks, sest valitsus üllatab pidevalt uute ideede ja eelnõudega, mis muudaksid senist ettevõtete maksustamist.Esmalt tuli valitsus välja mõttega panna ettevõtete õlule haigushüvitiste maksmine neljandast kuni kaheksanda päevani. Töötuskindlustusmakse määr jäi praegu küll muutmata, ent selle teema juurde tullakse tagasi peatselt, sest töötute arv suureneb ähvardava kiirusega. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on tulude ja kulude vahel juba praegu suured käärid sees ning küsimus on selles, kas tõsta maksemäär maksimumini, s.o 3 protsendini või vaadata üle hüvitisemäärad või teha mõlemat.

IRL fraktsiooni liige Taavi Veskimägi selgitab Äripäevas, et tõeliselt lihtsa ja liberaalse investeerimiskontode süsteemi rakendamine 2010. aastal olla üks Eesti majanduse elavdamise alustalasid, mida aga praegune tulumaksuseaduse eelnõu pakkuda ei suuda.

Virge Lahele antud kommentaarides ütles Eesti fondihaldurite liidu juht Kristel Kivinurm-Priisalm, et uus versioon tulumaksuseadusest on küll palju parem variant, kuid sellel on rida puudusi, mis ei võrdsusta eraisikute investeeringuid äriühingute kaudu tehtud investeeringutega.

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Veiko Tali ütles tulumaksuseaduse eelnõud kommenteerides Äripäevale, et füüsiliste isikute väärtpaberitulu maksustamisega seotud eelnõus tuleb täiendusi ja muudatusi, mille osas peetakse kõikide osapooltega konsultatsioone.

Virge Lahe on Äripevas küsinud majandusinimeste arvamust uuest tulumaksuseaduse eelnõust. Helmese nõukogu esimees Jaan Pillesaar kardab, et kui parlament peaks eraisikute väärtpaberite maksustamist puudutava tulumaksuseaduse eelnõu vastu võtma, lõpetavad eraisikud Eestis investeerimise sootuks.

Toivo Ellakvere, Erakonnast Eestimaa Rohelised, kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et vale on maksustada produktiivsuse kasvu ehk kasumit, enamik ettevõtteid ei ole ju monopoolses ega turgu valitsevas seisundis. Kasum on indikatsioon sellest, et ettevõte toodab innovatiivseid tooteid, mida on tarbijatele vaja (Apple, Skype).

Kadri Paas kirjutab Äripäevas, et kui aasta lõpu seisuga oli riigil reserve 15,4 miljardit krooni, siis jaanuari lõpus juba 15,7 miljardit.