Rubriik: Äripäev

Kadri Paas kirjutab Äripäevas, et vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on valitsuse eilne otsus külmutada alates juunist kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse lihtsasti vaidlustatav.

Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et märtsi lõpus asus tööle esinduslik komisjon, tegemaks ümber riigihangete seadust, mille taha on toppama jäänud ettevõtjatele miljardeid kroone toovad riigihanked.

Romet Kreek kirjutab Äripäevas, et pensionimakse peatamine muudab raha kogumise pensionipõlveks oluliselt kulukamaks. Kui riik viib ellu plaani külmutada pensionimakse teise sambasse, siis avaldab see täiesti otsest mõju lõpuks kogunevale pensionisäästu summale ehk kahe aasta pärast peab tegema juba oluliselt suuremaid sissemakseid, et sama rahasumma kokku saada.

Äripäeva juhtkirjas arutletakse Valitsuse plaani külmutada sissemaksed II pensionisambasse. Äripäev on seisukohal, et valitsus peab jätma kohustusliku kogumispensioni rahule.II samba sissemaksete ajutise külmutamise mõtteni sai valitsus jõuda vaid oma varasemate valede valikute tõttu ning idee elluviimine tähendaks, et valitsus teeb seniste vigade heastamiseks veel ühe ja suurema vea, mille hinda ei suuda valitsus praegu arvutada. Valitsuse hetkeline rahaline võit tähendab rahalist kaotust sadadele tuhandetele inimestele – selle kaotuse arvutasimegi tänases luubiloos kokku. Ent võimatu on rahas mõõta kodanike usalduse kaotust riigi vastu, ja veel enam – Eesti riigi usaldusvääruse kadu välisriikide silmis.  

Anne Oja küsitles töötuskindlustusmakse teemal Ametiühingute keskliidu juhilt Harri Taligalt millised töötukassa jätkusuutlikkuse variandid eilsel ametiühingute ja tööandjate kohtumisel jutuks olid ning millisele kokkuleppele jõuti. “Leppisime kokku, et hangime täiendavat informatsiooni ja pöördusime selleks ka töötukassa poole, et arvutataks välja töölepinguseaduse jõustamisega kaasnevad täiendavad kulutused. Variante väga palju pole,” vastas Taliga. “Variant 1 on lükata kogu krempel edasi. Variant 2 – lükata edasi töötuskindlustusmakse tõus ja koondamise jõustumine. Variant 3 – tõsta töötuskindlustusmakse määr vajalikule tasemele,” loetles ta.

Äripäevas kirjutavad Piret Reiljan ja Kadri Bank, et teise pensionisambaga liitujad on sattunud justkui telesaatesse “Võta või jäta”, ainult et suletud kohvritesse on peidetud summad, mida tulevasel pensionäril on oht kaotada, mitte võita. Täna otsustab valitsus kohvrite sisu üle. Kui valitsus otsustab, et kaheks aastaks peatatakse nii riigipoolsed kui ka inimeste sissemaksed teise samba pensionifondidesse, võidab riik hoobilt eelarveaukude lappimiseks 5 miljardit krooni, teise samba fondidesse jääb aga paarikümne aasta jooksul kogumata ligi 30 miljardit, kui fondid näitavad keskmiselt kuueprotsendilist tootlust aastas.

Katre Pilvinski ja Romet Kreek kirjutavad Äripäevas, et Rahandusministeeriumis ringlevad kolmanda pensionisamba tingimuste muutmise ideed, muu hulgas kaalutakse nii maksumuudatusi kui ka varianti, et pensionisamba klient ei saa oma investeeringut välja võtta enne pensioniikka jõudmist.

Äripäev Online kirjutab, et riigi poolt on tulnud idee, et III samba klient ei peaks saama oma III samba investeeringust osalisi väljamakseid ega ka katkestada lepingut enne 63. eluaastat, ütles Äripäeva nõustanud allikas.

Kaidi Ruusalepp, Tallinna börsi juhatuse liige, kirjutab Äripäevas, et tema arvates on kogumispensioni juurutamine olnud kõige eeskujulikum era- ja avaliku sektori koostöö näide Eestis. Ja kogumispensionist on paljude riikide jaoks saanud Eesti kaubamärk.

Harri Taliga, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees, vastab Äripäeva arvamusküljel küsimustele: Milline peaks olema töötuskindlustusmakse määr, et raha jätkuks ka 1. juulil jõustuvas töölepinguseaduses töötuile pakutavate garantiide katteks? Tõsi, need garantiid tahab valitsus edasi lükata. Milline oleks lahendus olukorrale?

Imre Madison, Sampo Life juhatuse esimees, kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et hiljuti lahvatanud äge arutelu teemal, kas riik talitab pensioni teise samba sissemakseid paariks aastaks külmutades õigesti või valesti, on arvamused polariseerinud.

Edgar Savisaar kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et reformierakonnal on salaplaan majanduskriisist väljumiseks. Euroopa Investeerimispangalt (EIB) laenatav 8,6 miljardit krooni on valitsuse plaanide kohaselt kavas viie aasta jooksul kulutada suurte infrastruktuuriobjektide ehituse rahastamiseks.

Kadri Paas ja Lemmi Kann kirjutavad Äripäevas, et Rahandusministeeriumi kevadprognoosist – Eesti majandus kukub tänavu 8,5% – lähtuv järjekordne kolmemiljardiline puudujääk määritakse pensioni teise sambasse raha kogujate kraesse.

Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et töötuskindlustusmakse määra asjas on vaidluspooled ühel meelel vaid selles, et järgmistel aastatel töötukassat ainuüksi maksemäära 3 protsendile tõstmisega vee peal ei hoia.

Maksu- ja tolliametile on tänaseks esitatud 531 668 tuludeklaratsiooni. Füüsilisest isikust ettevõtjaist on oma tulu deklareerinud 27 000 isikut, amet ootab FIE-delt kokku aga 63 400 deklaratsiooni.

Töötukassa nõukogu arutab täna töötuskindlustusmakse tõusu, ametiühingujuhist nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul pole kolmeprotsendilisest maksemäärast pääsu.Veebruaris jättis nõukogu töötuskindlustuse maksemäära tõusu praeguselt 0,9-lt protsendilt valitsuse soovitud 1,5 protsendile kinnitamata, kuna töötuse kasvu tõttu polnuks see piisav.

Äripäev Online kirjutab, et Tallinna Halduskohus andis maksuametile võidu vaidluses, kus Swedbank Liising nõudis mullu kevadel tehtud otsuse tühistamist.

Dmitri Jegorov, maksuameti peadirektori asetäitja, kirjutab Äripäevas, et maksuhalduri kohustus on tagada maksuseaduste ühetaoline kohaldamine ja kõigi maksukohustuslaste võrdne kohtlemine.

Rait Kaarma, Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ advokaat, kirjutab Äripäev Online`is, et ilmselt tekitas paljudes hämmeldust maksuhalduri seisukoht, et äriühingute kapitali vähendamine perioodil 2007-2008 oli paljudel juhtudel seotud tulumaksuseaduse muutmise seaduse väljatöötamist puudutava info levikuga ning seega kuuluvad nimetatud äriühingud maksuhalduri silmis riskigruppi.

Piret Reiljan kirjutab Äripäevas, et kriisiajal, mil pangad enne üheksa korda mõõdavad, kui laenu annavad, on firmajuhid leidnud oma likviidsusmurede parandamiseks uue abimehe maksuametis, mis võimaldab maksuvõlgade tasumist edasi lükata.