16.05.2006 Äripäeva arvamusrubriigis kirjutab Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt, et üheks seni lahtihammustamata pähkliks on tervishoiuga seonduv käibemaksupoliitika.

Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna kaupadele ja teenustele. Ühest küljest lisatakse käibemaks müüdavale kaubale või teenusele, teisalt arvestatakse käibemaks ostetud kaubalt maha. Tervishoiusüsteemis on hulk kaupu ja teenuseid (inimorganid ja -koed, inimveri ja sellest valmistatud preparaadid), mida ei maksustata käibemaksuga. Juhul kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid maksustatava ja maksuvaba käibe tarbeks, arvestatakse vastavalt käibemaksuseadusele käibemaks maha osaliselt elik maksustatava käibe ja kogu käibe suhte alusel.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas moodustas 2005. aasta arvestuste kohaselt mahaarvatav suhe 3%. See tähendab, et enam kui 16 miljonit krooni jääb haiglale haigekassa poolt eraldatud summadest tagastamata ja läheb "riigimaksu" tarbeks. Rikutud on käibemaksu põhipostulaati: käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna kaupadele ja teenustele.

Sisuliselt kandib riik sotsiaalmaksust laekunud ja ravikindlustusele suunatud haigekassa raha oma kaukasse. "Riigimaks" tagasiarvestamata käibemaksult on seaduseandja poolt sisseplaneeritud lisakulu, mis tuleb meditsiiniasutusel haigekassa vahenditest kinni maksta. See on kulu, mida teised maksukohustuslastest äriühingud "maksma" ei pea. Hinnanguliselt moodustab meditsiiniasutuste tagastamatu käibemaksu summa kogu riigis üle 200 miljoni krooni eriarstiabile ettenähtud haigekassa rahast.

Olukorras, kus haigekassa vahendid on niigi napid, on selline haigekassa rahade riigieelarvesse suunamine kurjast. Täpsemalt loe: http://www.aripaev.ee/3222/arv_kolumn_322201.html