Riigiprokuratuur saatis täna Maksumaksjate Liidule teate, milles selgitatakse, et prokuratuur ei kavatse Riigikogu liikmete kuluhüvitiste asjas kriminaalmenetlust alustada.

Kirjas selgitatakse, et Maksumaksjate Liidul puudub selles asjas õigus kaebust esitada, sest Maksumaksjate Liit ei ole kahju kannataja.Kaebuse saaks esitada Riigikogu Kantselei, kuid nemad ei ole seda esitanud!Loe vastust siit.Kronoloogiast:EML esitas 19.10.2015. a prokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, vt siit. Prokuratuur jättis 28.10.2015. a teatega kriminaalmenetluse alustamata, vt siit.

Prokuratuur on viidatud teates märkinud, et Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele „Riigikogu liikme töö“ ja „tööks vajalikud kulutused“ ja need mõisted peavad sisustama aga Riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Eeltooduga ei saa nõustuda. Kui tehakse kulutused viisil või ulatuses, mille puhul ei saa eluliselt usutavaks pidada, et isik teeks neid ainult oma tarbeks, ei saa seda pidada ka tööks vajalikuks kulutuseks. Esmane eeldus kulutuse tegemisel on ikkagi see, et isik teeb need enda tarbeks ning alles seejärel tuleb hinnata, kas need kulutused on tema tööks või ametiks vajalikud.

Olukorras, kus on selged viited, et tegemist on kolmandate isikute huvides tehtud kulutuste hüvitamisega, ei pea arutlema, kas see võib olla „Riigikogu liikme töö“ või „tööks vajalikud kulutused“. Kui isik (sh Riigikogu liige) teadlikult esitab dokumendi kulutuse hüvitamiseks, mida ta ise ei kasutanud ega saanud kasutada, siis esitab isik valeandmeid, sest ta esitab hüvitamiseks kellegi teise kulutuse. Sellega realiseerib ta sõltuvalt asjaoludest kas omastamise või kelmuse koosseisu (vastavalt Kars § 201 või KarS § 209). Olgu veel siinkohal märgitud, et juhtumil, kus taotletakse kütusekulu hüvitamist, kuid kütuse kogused on ebamõistlikult suured, pole küsimus mitte niivõrd kütuse koguses, vaid viisis, kuidas kulutusi on tehtud.

Avalikkusele teatavaks saanud asjaoludest nähtub, et korraga sellises koguses erinevate kütuseliikide tankimine ühe isiku tarbeks oli praktiliselt võimatu. Seega pidi kõikide eelduste kohaselt tankijaid olema mitu ning seega esineb põhjendatud kahtlus, et Riigikogule esitati hüvitamiseks tundmatute kolmandate isikute kulud. Vastavat asjaolu saab menetluse käigus kontrollida tankla turvakaamerate salvestistelt. Samuti saab uurimisorgan teha päringu Maksu- ja Tolliametile, et kontrollida, kas Riigikogu liige on oma põllumajandustehnika tarbeks soetanud erimärgistatud diislikütust.

Tutvu kaebusega täpsemalt siit.