Riigikohus arutas täna seaduseelnõu usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasust ja seda, kui sageli ja millistel tingimustel on valitsusel lubatud põhiseaduse järgi seaduseelnõu usaldusküsimusega siduda.

„Valitsuse poolt usaldusega konkreetse eelnõu sidumisel kaasneb oht, et parlamendi liikmed, kes peaksid arutama sisulisi küsimusi, pannakse pelgalt fakti ette, et nad kas usaldavad valitsust või mitte,“ lausus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuuluv riigikohtunik Nele Siitam. Võimalus siduda eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega tagab parlamendi enamuse tahte elluviimise ja juhul, kui Riigikogu eelnõud vastu ei võta, astub valitsus tagasi.

Siitami sõnul võtab valitsus eelnõu usaldusküsimusega sidumisel enda kätte osa Riigikogu otsustusõigusest seaduste vastuvõtmisel. „Riigikogu teeb küll lõppotsuse seaduse vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta, aga ta ei saa otsustada eelnõu muutmise üle. Nõnda väheneb parlamendi roll,“ selgitas Siitam.