11.05.2006 avaldas Riigikohus arvamuse, millest nähtuvalt ei teki euro kasutuselevõtmisel põhiseadusest tulenevaid takistusi.

25. jaanuaril 2006. a võttis Riigikogu vastu otsuse taotleda Riigikohtu seisukohta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 111 tõlgendamise kohta koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) ja Euroopa Liidu õigusega. Otsusega taotleb Riigikogu Riigikohtult seisukohta, kas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111 saab koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada selliselt, et: 1) Eesti Pangal on majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2) Eesti Pank säilitab majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti krooni emiteerimise õiguse.

Vastuse andmisel analüüsis Riigikohus põhiseaduse tähendust põhiseaduse täiendamise seaduse valguses ning viitas, et põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Hinnates põhiseaduse § 111 antud kontekstis, märkis Riigikohus, et kuna põhiseaduse § 111 sätestab Eesti Panga ainuõiguse emiteerida Eesti raha ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 kohaselt on Euroopa Ühenduse piires ainsa seadusliku maksevahendi staatust omava euro emiteerimise lubamise ainuõigus Euroopa Keskpangal, siis ei ole põhiseaduse § 111 ühitatav Euroopa Liidu õigusega, see tähendab, et PS § 111 ja Euroopa Liidu õigust ei ole võimalik samaaegselt kohaldada.

Tulenevalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 tuleb seega põhiseaduse § 111 kohaldamata jätta ja lähtuda Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 106. Nii tekib pärast Eesti Vabariigi majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamist õiguslik olukord, kus Eesti Pank võib emiteerida euro pangatähti Euroopa Keskpanga loal ja euro münte Euroopa Keskpanga poolt ettenähtud mahus, kusjuures euro on Eesti Vabariigi territooriumil ainus seaduslik maksevahend. Arvamuse kohta esitasid kaks kohtunikku eriarvamuse. Arvamusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222488463