Ott Toomet, TÜ majandusteaduskonna teadur, kirjutab Postimehes, et tagada korraga eelarve tasakaal ja samas vältida suuri riigi kulutuste kärpeid on keeruline ülesanne. Seda aitaks saavutada kahe erineva riikliku reservi olemasolu.

Tänavustes eelarvevaidlustes on korduvalt rõhutatud kahte vastandlikku seisukohta. Esiteks, kogutud reserve (u 7 miljardit krooni) ei tohi praegu väikese majanduslanguse korral kasutada, see annaks riigi majanduspoliitika stabiilsuse kohta negatiivse signaali. Teiseks, kuna eelarvetulud on tugevasti tsüklilised, siis peab valitsus majanduslanguse ajal reserve kasutama, sest tugevad eelarvekärped on veel kahjulikumad.

Nagu sageli, on mõlemas seisukohas oma tõde. Probleemid tulenevad riigi tulude laekumise tsüklilisusest ning tasakaalustatud eelarve põhimõttest. Eesti on valinud maksustada suhteliselt kõrgelt tarbimist, vähem tulusid ja omandit. Nii ongi headel aegadel, kui võetakse laene ning need ka kulutatakse, riigi eelarvetulud suured.

Rasketel aegadel, kui uusi laene ei võeta ning raha kulub vanade tagasimaksmisele, on tarbimine ning riigi tulud väikesed. Alternatiivideks oleks muuta maksusüsteemi ja suurendada tulu- ning omandimaksude osa või hoopis loobuda tasakaalustatud eelarve põhimõttest. Need võimalused ei vasta aga praegustele poliitilistele valikutele. Kuidas oleks veel võimalik tulude tsüklilisuse probleemi leevendada?

Pakun välja suhteliselt lihtsa lahenduse: nimelt on riigil tarvis koguda kahte tüüpi reserve. Esimesed oleksid nn puutumatud reservid, mida kasutatakse ainult erandjuhul. Teised oleksid aga «kasutamisreservid», mille vahendeid võib kasutada ka tavalise tsüklilise majanduslanguse korral. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/?id=37020