Tänavu septembri lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tänu tõhusale maksude kogumisele.

Euroopa Liidu ja teiste toetuste laekumine seevastu jäi 25,9 protsendiga eelmisele aastale alla. Kulud kasvasid mullusega võrreldes 7,3 protsenti peamiselt suurenenud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muude toetuste väljamakse arvel. Rahandusministeeriumi andmetel laekus üheksa kuuga riigile tulusid 5,9 miljardit eurot ehk 171,4 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati 5,98 miljardit eurot ehk 405,8 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal.

2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot. Maksutulu moodustab üle 80 protsendi riigi kogutuludest. Maksu- ja tolliamet kogus üheksa kuuga 5,25 miljardit eurot, mis on 332,5 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,79 miljardit eurot, käibemaksu 1,4 miljardit eurot ning aktsiise 652 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (137,6 miljonit eurot ehk 10,9 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (123,7 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 879 miljonit eurot, mida on 41,9 miljonit eurot ehk 5 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Mittemaksulisi tulusid laekus septembri lõpuks 648,8 miljonit eurot, mis on 161,1 miljonit eurot ehk 19,9 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu ELi ja muud toetused summas 374,8 miljonit eurot, mis on aastaga vähenenud 131,1 miljonit eurot ehk 25,9 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 117,8 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 110,3 miljonit eurot. Kuludeks suunati 5,98 miljardit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui mullu.

Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 405,8 miljoni euro võrra. Kasvust üle poole ehk 208,1 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes on aasta algusest tasutud toetusi summas 2,92 miljardi, muid tegevuskulusid 1,89 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 982,9 miljoni euro ulatuses. Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 75,3 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti.

Tööjõukuludeks kasutati 512,2 miljonit eurot, aastane kasv oli 4,2 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 470,7 miljonit eurot ehk 13,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringuteks on aasta algusest suunatud 291,3 miljonit eurot, mis on 14,2 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 191,8 miljonit eurot, mis on 15,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Investeeringutoetusi seevastu anti 99,4 miljoni euro ulatuses, mis on 74,4 miljonit eurot ehk 42,8 protsenti vähem kui mullu. Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 312,2 miljonit eurot ehk 31 protsenti aastaks plaanitust, mis on 80,4 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta üheksa kuuga peamiselt struktuuritoetuste vähenemise arvel summas 49,6 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on töös on veel 832 ning neid on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri-ja investeerimisfondide vahendeid. Alates käesoleva aasta algusest on uue perioodi toetusi välja makstud 47,3 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmete raames. Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,47 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,08 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373,5 miljonit eurot.

Võrreldes 2014. aasta septembri lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 143,8 miljoni euro võrra ehk 8,9 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6,4 miljonit eurot, ulatudes 14,0 miljoni euroni. Augusti lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarveülejääk 0,02 protsenti SKPst ehk 4,5 miljonit eurot.

Keskvalitsuse eelarve oli puudujäägis 115,8 miljoni euroga. Haigekassa eelarve puudujääk on viimase viie kuuga vähenenud, ulatudes 15,4 miljoni euroni. Töötukassa ülejääk on aasta algusest olnud ülejäägis ja kasvanud kogu perioodi vältel ning moodustas augusti lõpus 35,5 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve on olnud aasta algusest ülejäägis, moodustades 100,2 miljonit eurot.Loe lähemalt rahandusministeeriumi koduleheküljelt: • Slaidiesitlus riigieelarve kasutamisest üheksa kuuga• Tabel ülevaatega riigieelarve täitmisest • 2015.

aasta riigieelarve tutvustus ja materjalid Rahandusministeeriumi pressiteade: http://www.fin.ee/riigi-uheksa-kuu-tulud-olid-3-protsenti-suuremad-kui-mullu/