• Laenamisega ei saa katta jooksvaid kulusid.
• Kreeka laenas end lõhki.
• Maksujõuetu riik jääb alles.

Eesti ei pea end lõhki laenama nagu Kreeka ning majandust on võimalik laenamise abil edendada, leiab TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets.

Kreeka maksejõuetuse juured ulatuvad eelmise sajandi 1950. aastatesse, mil hakati üles ehitama Teises maailmasõjas ja kodusõjas räsitud Kreeka riigi infrastruktuuri. Laenamine sai suure hoo sisse pärast Kreeka ühinemist Euroopa Ühendusega 1981. aastal, avalik sektor kasvas väga kiiresti ja Kreeka võlg oli 1990. aastate alguses 100 protsenti SKPst. Täiendavad laenuvõimalused andis Kreekale ühinemine eurotsooniga ning 2009. aasta finantskriis viis võla 170 protsendini SKPst. Kreeka oli sisuliselt ennast lõhki laenanud.