Rahandusministeerium saatis teistele ministeeriumidele ja turuosalistele II pensionisamba väljamaksete seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse.

„Kavatsuses tutvustatakse teise samba pensionäridele pakutavate pensionilepingute valiku laiendamise ja teenuse läbipaistvuse suurendamise plaane. Lisaks on plaanis täiendada kolmanda samba kindlustuslepingute regulatsiooni, et hõlbustada tööandja jaoks pensioniskeemide pakkumist,“ ütles rahandusminister Sven Sester. Teise samba väljamakseid puudutavate muudatuste aluseks on rahandusministeeriumi koostatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksete analüüsitehtud ettepanekud. Analüüsis uuriti väljamaksete esimese viie aasta kogemust (aastad 2009–2013).

„Summad, millega teine sammas on seni pensionidesse panustanud, on veel suhteliselt tagasihoidlikud, kuid see on eelkõige põhjustatud lühikestest kogumisperioodidest. Väljamaksete korralduses suuri tagasilööke pole, kuigi investeerimiskeskkond oli analüüsitud perioodil keeruline,“ selgitas kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste. „Samas tuleb tõdeda, et väljamaksete pensionilepingute valikut saab laiendada ja süsteemi läbipaistvust suurendada.“ Eelnõu väljatöötamise kavatsuses esitatud muudatused lubaksid elukindlustusseltsidel garanteeritud intressimääraga pensionilepingute kõrval pakkuda investeerimisriskiga pensionilepinguid ja pensionilepinguid, kus intressimäära hakatakse kokkulepitud perioodi tagant üle vaatama. Sellised lepingud ei pruugi küll sobida kõigile, kuid pakuvad alternatiivi inimestele, kes on valmis pensioni saamise perioodil võimaliku suurema tulu teenimise eesmärgil enam riske võtma.

Pensionilepingute valiku laiendamiseks tehakse ettepanek tuua fondipensioni kõrvale ka tähtajaline pensionileping, kus investeerimisrisk läheb üle elukindlustusseltsile. Nii saavad ka väiksema summa kogunud inimesed edaspidi valida, kas jätta raha pensionile minnes pensionifondi või loobuda investeerimisriskist ja sõlmida tähtajaline pensionileping. Fondipensioni puhul on väljamaksete suurus kõikuv, sest need sõltuvad pensionifondi tulemustest, tähtajalise pensionilepingu puhul garanteerib lubatud suuruses väljamaksed elukindlustusselts. Riiklik pensionikindlustuse süsteem peab olema läbipaistev: väljamaksete tingimuste ja pensioni suuruse kujunemise info peab olema pensionisaajatele, pensionikogujatele ja ühiskonnale tervikuna kättesaadav.

Selle tagamiseks on välja käidud muudatused, mis näevad ette nii kliendile täiendava info esitamist kui ka pensioni suurust mõjutavate parameetrite laiemat avalikustamist. Kolmandat sammast puudutavatest muudatustest olulisim näeb ette võimaluse sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid tingimustel, mille kohaselt on kogutud raha kasutamine piiratud pensioniikka jõudmisega. Kehtiva seaduse alusel on kõiki täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid lubatud enne kokkulepitud pensioniikka jõudmist üles öelda ja seni kogutud raha seega varem kasutusele võtta. Muudatused annavad tööandjatele võimaluse teha oma töötajate eest sissemakseid ka sellisesse lepingusse, kus töötajad saavadki seda raha alles pensionieas kasutama hakata.

Rahandusministeeriumil on kavas eelnõu välja töötada ja see kooskõlastamisele saata 2016. aasta kevadel. Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus koos kohustusliku kogumispensioni väljamaksete analüüsiga on kättesaadav eelnõude infosüsteemis. Pressiteatele on lisatud kokkuvõtlikud slaidid. Rahandusministeeriumi pressiteade: http://www.fin.ee/rahandusministeerium-ootab-arvamusi-kogumispensioni-valjamaksete-muudatuste-kohta/