EML sai Rahandusministeeriumilt müügimaksu osas arvamuse ja muuhulgas ka memo, mille Tolli- ja aktsiisipoliitika peaspetsialist Sirje Pulk koostas juhtkonnale EML pöördumise osas. Memos viidatakse ka artiklile "Müügimaks - tõlkes kaduma läinud". Järgneb memo:

MEMO Kellele: juhtkond Kellelt: Sirje Pulk Koopia: Marek Uusküla Kuupäev: 6. jaanuar 2010 Pealkiri: müügimaks Eesti Maksumaksjate Liit teeb Rahandusministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku tunnistada kehtetuks kohalike maksude seaduse § 8, sest selles paragrahvis sätestatud müügimaks on vastuolus direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 401.

Saadetud kirjas ei täpsustata, milles vastuolu seisneb. Eesti Maksumaksjate Liidu kodulehel olevas artiklis „Müügimaks – tõlkes kaduma läinud“ kirjutatakse, et käibemaksudirektiivi artikkel 401 on valesti tõlgitud, kuna inglisekeelne termin „turnover tax“ hõlmab nii kumuleeruvaid kui mitte kumuleeruvaid käibemakse. Samas märgib, et kui käibemaksudirektiiv keelaks ainult kumuleeruva käibemaksu, siis on müügimaks ikkagi vastuolus direktiiviga, kuna müügimaks on igal juhul kumuleeruv, sest see võib kumuleeruda nii käibemaksuga kui ka sama või mõne teise omavalistuse kehtestatud müügimaksuga. Täpsemalt ei kirjeldata ning näiteid ei tooda selle kohta, milles kumulatsioon seisneb.

Väide „müügimaks võib kumuleeruda käibemaksuga“ on arusaamatu. Kui mõeldakse, et müügimaksule lisandub veel käibemaks, siis see ei ole maksu kumulatsioon, kuna tegemist on erinevate maksudega. Näiteks alkoholi maksustatakse ka nii aktsiisi- kui ka käibemaksuga, kuid tegemist ei ole maksu kumulatsiooniga. Käibemaksudirektiivi artikli 401 (varem kehtinud kuuenda direktiivi artikkel 33) kohta on üle 20 kohtulahendi ning vaid ühel korral on kohus leidnud, et tegemist on olnud käibemaksuga (turnover tax).

Kohtuotsuste kohaselt tuleb eelkõige vaadata, kas maksu kehtestamise tulemusena kahjustatakse Euroopa Liidu ühtset lisandunud väärtuse maksu süsteemi. Kohtuotsuseid analüüsides jõudsime järelduseni, et direktiivi artiklis 401 nimetatud maks peab vastama kõikidele järgmistele tunnustele: 1) maksu üldine kohaldamine tehingu suhtes, mille esemeks on kaubad ja teenused; 2) maksusumma määramine proportsionaalselt hinnaga, mida maksukohustuslane tarnitud kaupade ja teenuste eest sai; 3) maksu sissenõudmine on igas tootmis- ja turustusetapis; 4) eelnevates etappides makstud summad saab maksukohustuslane tasumisele kuuluvast maksust maha arvata selliselt, et maksu kohaldatakse vaid konkreetses etapis üksnes selles etapis lisandunud väärtusele ja lõplik maksukoormus lasub tarbijal. Sõltumata asjaolust, et direktiivi artiklis 401 kasutatakse terminit „turnover tax“, võrreldakse kohtupraktikas ikkagi liikmesriigi poolt kehtestatud maksu lisandunud väärtuse maksuga (value added tax). See pigem toetab seisukohta, et vastuolu müügimaksu ning direktiivi artikli 401 vahel ei ole.

Klassikalises mõttes käibemaksu („turnover tax“) puhul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub, mis lisandunud väärtuse maksu puhul on lubatud ning on maksu olemuse põhiliseks iseloomustajaks ja eristajaks. Seega, müügimaks ei ole vastuolus direktiivi artikliga 401, kuna kaupa või teenust maksustatakse ühes etapis ning kehtestatud maks ei kahjusta Euroopa Liidu ühtset lisandunud väärtuse maksu süsteemi. Müügimaks ei puuduta piiriüleseid tehinguid. Võib esineda juhuseid, kus nii toorainet kui ka lõpptoodangut maksustatakse müügimaksuga, näiteks kui toitlustusasutus ostab kauba jaekaubandusest.

See näide aga ei iseloomusta maksu olemust. Müügimaks on oma olemuslikult üheastmeline tarbimismaks, kusjuures maksustatakse müüki lõpptarbijale. Sirje Pulk Tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist 611 3019