Tänavu esimese poolaastaga laekus keskvalitsusele makse kokku 3,05 miljardit eurot, mida on 8,1 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Juunis kogus maksu- ja tolliamet 524,1 miljonit eurot makse ehk 2 protsenti enam kui aasta varem. Poole aastaga on riigieelarvest täidetud 48,7 protsenti. Varasematel kuudel oli kasv kiirem, juuni aeglasema kasvu taga on tagasihoidlikumalt laekunud tulumaks. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas 6,2 protsenti võrreldes mullu sama ajaga.

Kuigi kasv on kiire, on kasvutempo aeglustunud. Deklareeritud palgafondi kasv ulatus seejuures 4,7 protsendini. Palgasaajate arv langes kümnendat kuud järjest. Mais kahanes palgasaajate arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes 0,5 protsenti.

Palgad kasvasid 5,3 protsenti mullu sama kuuga võrreldes. Kuigi kasv on endiselt kiire, on kasvutempo pidurdunud: varemalt on kümnel kuul järjest palgad kasvanud kiiremini. Kasvu pidurdumine võis olla tingitud puhkuseperioodi edasinihkumisest võrreldes eelmise aastaga, kuid see selgub järgnevatel kuudel. Viimase kolme kuu jooksul on palgafond kõige enam kasvanud finants- ja kindlustustegevuses.

Aeglane kasv oli seevastu põllumajanduses ning majutuses ja toitlustuses. Palgaväljamaksed kahanesid mäetööstuses ja ehituses. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsusele juunis vähenes võrreldes eelmise aastaga 17,4 protsenti, kohalikele omavalitsustele eraldatud füüsilise isiku tulumaks kasvas aga 16,1 protsenti. Laekumist mõjutas see, et tulumaksu eraldis kohalikele omavalitsustele arvestati osaliselt hilinemisega.

Tuludeklaratsioonide esialgsete tulemuste põhjal oli nii tagastusi – eelkõige koolituskulude mahaarvamisi – kui ka juurdemääramisi, eelkõige metsa raieõiguse võõrandamise eest, eelarves oodatust rohkem. See suurendab kokkuvõttes laekumist sel aastal ligi 2 miljoni euro võrra. Juriidilise isiku tulumaksu laekus juunis võrreldes mullu sama kuuga 32,9 protsenti vähem. Möödunud aastaga võrreldes jaotasid riigiettevõtted kasumit veidi rohkem, erasektori tasutud tulumaks vähenes aga ligi 15 miljoni võrra.

Kuu aja pärast selguvad juuli laekumised annavad aga olukorrast parema pildi, kuna enamik erasektori kasumieraldistest on viimastel aastatel olnud sel kuul. Käibemaksu laekus juunis 3,8 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. See oli nelja viimase kuu kiireim kasv. Kuue kuuga on käibemaksu kokku tasutud 944,7 miljonit eurot ehk 3,4 protsenti rohkem kui möödunud aasta esimese poolaastaga.

Mais kasvas maksustatav käive kõigis peamistes tegevusvaldkondades, kokku oli maksustatavat käivet 6,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Eesti-sisene müük kasvas võrreldes eelneva aasta tasemega rohkem kui soetused. Eesti tehingute lisandväärtus on aastaga samuti kasvanud. Tubakaaktsiisi laekumine suurenes juunis, kuna kaupmehed soetasid mais madalama aktsiisimääraga varusid.

Laekumine oli 67,4 protsenti suurem kui mullu juunis peamiselt seetõttu, et juunis tõusid sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärad 8 protsenti. Oodatuga võrreldes olid kaupmeeste soetatud varud väiksemad. Varude suurus moodustab suvekuude keskmisest kuisest deklareeritud mahust keskmiselt kolmandiku ehk 5,3 miljonit sigaretipakki. Slaidiesitlus täpsema ülevaatega juuni maksulaekumistest on kättesaadav rahandusministeeriumi koduleheküljel ja vaadatav Slideshare’i keskkonnas.Ministeeriumi pressiteade: http://www.fin.ee/poole-aastaga-laekus-81-protsenti-rohkem-makse/