Tänane menüü: hoogsalt lubatud seadused, mida ei tule; kõvasti reklaamitud suured kärped, mida ei tule; kokkulepe riigikogu tööprotsesside muutmiseks, mida ei ole.

Suvi on võimaluste aken. Kõik poliitikud juba näevad, mis sügisel juhtuma hakkab. Seega kui on päriselt soov, et kõik ei jätkuks nii nagu kevadel lõppes, tuleb suve ära kasutada, et mingeid muutusi tuua. See eeldab aga kokkuleppeid, mida veel ei paista. Aga kui neid vahendab president, äkki siis? Samamoodi on suvi võimalus valmistuda selleks, et sügisene eelarve kokkuleppimise protsess ei oleks valitsusele nii valus. Aga selleks on suvel vaja leida kokkuhoiukohad. Kas oma haldusala heakskiitu soovivad ministrid on selleks valmis?