Postimehes kirjutab Andrus Karnau eilsest valitsuskoalitsiooni kohtumisest. Valitsuserakondade liidrid kogunesid eile pärastlõunal, et arutada rohkem kui nädala avalikkuse meeli kütnud pensionimaksete külmutamise kokkulepet. Kokkulepet eile veel ei tulnud. Kõneluste taustaks on poliitikuil teadmine, et halvemal juhul vajavad riigi kulutused tänavu seitsme ja tuleval aastal 13 miljardi suurust parandust.

Viimaseks kõlbavad nii kulude kärpimine kui ka uued maksud. "Kõik koalitsiooni pooled saavad aru, et riigil ei ole raha sissemaksete tegemiseks pensioni teise sambasse ja külmutada tuleb kaheks aastaks," kommenteeris läbirääkimisi peaminister Andrus Ansip. "Küsimus on, kuidas hiljem, kui majandus kasvama hakkab, käituda, kuidas hüvitada tegemata jäänud sissemaksed pensionifondidesse." Ansipi sõnul on osalised eriarvamusel selles osas, et millal hakata maksma pensionifondidesse tavalisest suuremat osa sotsiaalmaksust. Kõne all on võimalused, et praeguse asemel, kus töötaja maksab kaks protsenti oma palgast ja riik neli protsenti töötaja sotsiaalmaksust, võiks mingi aja maksta inimene kolm ja riik viis või kuus protsenti.

Ansip viitas ka uuringule, mille järgi on meie teise samba pensionifondide valitsemistasud Ida-Euroopas ühed kõrgemad.

«Kui valitsemistasusid 0,2 protsendipunkti võrra kärpida, siis ei kaota tulevased pensionärid ka mitte midagi maksete külmutamise ajal,» lausus valitsusjuht. Pensionimaksete külmutamine peaks andma valitsussektori puudujäägi vähendamise heaks tänavu 1,6 ja tuleval aastal vähemalt kolm miljardit krooni. Töötuskindlustusmaksu tõus praeguselt 0,9 protsendilt kolmele protsendile peaks tasakaalule lisama veel umbes 600 miljonit, vedelkütusevaru kokkuhoid 400 miljonit ja Eesti Raudtee aktsiakapitali sissemakse tegemata jätmine üle 300 miljoni krooni. Pensionimaksete külmutamise vastu selle aasta 1.

maist on teravalt pangad, pangandusjärelevalve ja osa valitsusse kuuluvast Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Külmutajate argumendi võttis kokku riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi: "Kiire euro saamise korral on meie pensionid tulevikus palju suuremad isegi juhul, kui ajutiselt teise sambasse maksed peatada." Eile riigikogu ees kõnelnud rahandusminister Ivari Padar kinnitas, et valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on üleminek eurole 1. jaanuaril 2011. Pikemalt loe: http://www.postimees.ee/?id=104921