Euroopa meenutab üha enam muuseumi, kus näidatakse seda, mis oli, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.

Ma tunnistan, et olen olnud Euroopa (Liidu) majanduse suhtes skeptiline. Aastaid. Kriitikat olen selle eest ka saanud. Aastaid. Nimelt ma ei saavat millestki aru, kui mulle, sellisele suhteliselt lihtsa mõtlemisega turgudeinimesele tundub, et kesine demograafia, suur võlakoorem, koomilisi mastaape võttev riigiusk ning kirglik vaenulikkus rikkaks saamise vastu (et mitte öelda klassiviha) ei ole just päris see kompott, millega saaks «rallit sõita». Või, vabandust – majandust kasvatada ehk inimeste elustandardit parandada.