Eesti ainus võimalus kellelegi kasulik olla – ja seeläbi ise rikkamaks saada – on pakkuda head ärikeskkonda, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.

Kui jutuks tuleb «rikkaks saamine», siis enamasti kaasnevad sellega kohe autopiloodil loosungid, mis viitavad ebaõiglusele – selleks, et keegi rikkaks saaks, peab keegi teine jääma vaeseks. Või vähemalt püsima vaene. Just nagu majanduses väärtust ei loodakski (!). Just nagu oleks majandus nullsummamäng. Tegelikkuses muidugi ei ole – rikkaks saamine eeldab isegi mõõdukalt vabas majanduses seda, et luuakse midagi, mis on kasulik, vajalik või huvitav ja mille eest inimesed on nõus maksma. Mida rohkem inimesi on nõus maksma, seda parem.

See on mikrotasand. Makrotasandil võiks ka riigil olla midagi, mis ta teistele riikidele kasulikuks muudab. Absurdini lihtsustades saab neid kasulikke asju olla kolm. Toormed, tööjõud ja äritegemise keskkond.