Oktoobris on sügisilmad igati ootuspärased ning ka külmetushaigused on muutunud harilikuks nähtuseks. EML jurist Gaily Kuusik kirjutab hetkel väga aktuaalsest probleemist ehk segadusest, mis valitseb tööandja poolt töötajale makstava haigusraha arvutamisel. Töölepinguseaduse alusel kehtestatud määrus annab kolm keskmise palga arvutamise korda. Sellele lisandub veel Sotsiaalministeeriumi tõlgendus, mille aluseks on analoogia ravikindlustusseadusega.

Sõnaselgelt ei viita aga ei seadus ega ka määrus, millist metoodikat haigusraha arvutamisel kasutama peaks. Arvutuskäikudega näitab autor, et iga meetod annab erineva tulemuse. EML juhatuse esimees Lasse Lehis toob välja, et haigushüvitise maksmise reguleerimise tulemusena töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kaudu jäid haigushüvitisest ilma juriidilise isiku kontrollorganite liikmed ja võlaõiguslike lepingute alusel teenust osutavad füüsilised isikud. Veelgi raskem on probleem FIE-dega, kes kuidagi ei saa iseendale haigushüvitist maksta, küll aga on sotsiaalmaksu maksjate rivis teistega võrdsed.

Tuleb nentida, et Eesti maksuseadused ei saa kunagi valmis.

Uue töölepingu seaduse kehtestamisega hakkas kehtima ka uus lähetuskulude hüvitamise määrus. MaksuMaksja tutvustab uut määrust, väljavõtteid seletuskirjast ning ka EML arvamust määruse kohta. Viimasel ajal on EML liikmetelt saabunud korduvalt teateid, et Maksu- ja Tolliamet ja Rahandusministeerium on seisukohal, et kauba müüki ja sellele järgnevat tagasiliisimist tuleb maksustada kui käivet. Rahandusministeerium selgitas EML järelepärimisele vastates, et nende tõlgendus ei ole muutunud ning majanduslikust sisust lähtuvalt on sale-lease-back tehing alati tekitanud käibe.

EML juhatuse esimees Lasse Lehis tõdeb, et sellest ajast saadik, kui kaasaegses Eesti maksuõiguses hakati juurutama majanduslikust sisust lähtuva tõlgenduse põhimõtet, oli ka teada, et igasugusest põhimõttest tähtsam on alati huvi. Rahandusministeeriumi jaoks kehtib maksuõiguse põhimõte “Maksustamisel lähtutakse vastavalt vajadusele kas tehingu juriidilisest vormist või majanduslikust sisust, sõltuvalt sellest, kumb annab tulemuseks suurema maksukoormuse”. Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid advokaat ja pankrotihaldur Andrias Palmits selgitab, milliste täitedokumentide alusel on võimalik täitemenetlust läbi viia, millistel tingimustel on võimalik täitemenetluses ajatada võlgnevuse tasumine ning kuidas toimib sissenõude pööramine võlgniku varale ja ka varalistele õigustele. Lisaks tuleb juttu võlgniku kinnisvarast kui sissenõudja (võlausaldaja) nõude rahuldamiseks perspektiivikaima vara müügist täitemenetluses, seda ka kinnisvara ostja vaatenurgast.

EML juhatuse esimees Lasse Lehis ja EML vanemjurist Martin Huberg esitavad kokkuvõtte MTA kodulehel olevatest 11 eelotsusest, lisades ka omapoolse kommentaari. EML juhatuse esimees Lasse Lehis annab ülevaate Riigikontroll auditist MTA tegevuse kohta maksuvõlgade menetlemisel ja sissenõudmisel. Eesmärk oli välja selgitada, kas maksuvõlad, mis eelduste kohaselt peaksid saama sisse nõutud, ka laekuvad või vähenevad. Riigikontrolli hinnangul ei ole MTA tegevus maksuvõlgade sissenõudmisel olnud tõhus, kuna võla sissenõudmist alustatakse hilja ja sissenõudjad ei jõua tegeleda kõigi võlgnikega.

Hinnanguliselt jäi ebatõhusa maksuvõlgade menetlemise tõttu riigikassasse 2008. aasta teise poolaasta jooksul laekumata vähemalt 150 miljonit krooni maksutulu. Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko telefon 626 4196, 53035 007 margit@maksumaksjad.ee