Reet Teder, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektor, kirjutab Äripäevas, et õiguspärane ootus on õiguskindluse põhimõtte üks osa, mis on omakorda õigusriigi printsiip.

Õiguspärane ootus tähendab ka inimeste põhjendatud ootust, et vastuvõetud seadustes sisalduvad keelud, nõuded ja kohustused rakenduvad sellistena, nagu nad seadustes vastu võeti. Isegi siis, kui konkreetne kohustus või nõue jõustub alles mõne aja pärast. Just sel aastal näeme, kuidas osa riigist seda põhimõtet korduvalt ignoreerib, stiilis: tehtud - mõeldud. Millegipärast just ettevõtjate kohustuste järsu suurendamise puhul ollakse õiguspärase ootuse kehtimise suhtes kui kollektiivse pimedusega löödud.

Järjekordne näide on riigikogu algatatud pakendiseaduse muutmine. Muuta tahetakse sealjuures ainult ühte paragrahvi - seda, mis sätestab, kui suured peavad olema pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Praegu on selleks seaduse järgi 50% pakendijäätmete kogumassist aastas. Kuna kehtiv seadus näeb ette, et alates 2010.

a 31. detsembrist peab ettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise vähemalt 60% aastas, on kõik sellega arvestanud. Nüüd tuldi äkitselt välja ideega rakendada seda kohustust praktiliselt kohe: 60% pakendijäätmete taaskasutamine tuleb tagada alates järgmise aasta algusest. Algataja möönab oma seletuskirjas, et seaduse rakendamine toob pakendiettevõtjatele kaasa täiendavaid kulusid ca 15 miljonit krooni, kuid leiab ühtlasi, et see ei ole märkimisväärne.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3763/arv_kolumn_376301.html