iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Esitan tellimuse

Müütiline miljardipaanika

Müütiline miljardipaanika

Kopeeri viide

Edgar Savisaar kirjutab Postimehe arvamusküljel, et vaid ühe nädalaga on Eesti meedia muutnud rohkem tõestamist mitte vajavaks faktiks kuulujutu selle kohta, kuidas Tallinn hakkab miljardit laenama. Väidet hoiavad püsti ridamisi ilmuvad reformikate kommentaarid sellest, kui kuritegelik see plaan on.

Kritiseerivad ka «valveeksperdid», kellele USA valimiseelses meedias on antud üldnimetus surrogaadid. Neid palgatakse omade tõstmiseks, aga veelgi enam võõraste mahatampimiseks. Peaminister Andrus Ansipi surrogaatide ülesanne on aeglustada Reformierakonna reitingu langust ja pidurdada Keskerakonna tõusu.

Alustuseks olgu öeldud, et ei ole olemas ühtegi Tallinna linna allakirjutatud paberit, kus me tahaksime võtta miljardilaenu. See jutt on tühipaljas meediamull. Tallinna eelarve seis on teistsugune kui riigil. Nemad suurendasid seda selleks aastaks 18, linn aga 11 protsenti.

Meie olime konservatiivsemad ja ettevaatlikumad. Seetõttu ei peagi Tallinn praegu negatiivse lisaeelarve peale mõtlema. Tallinna eelarve raha laekub samuti paremini kui riigil. Kolme kuuga on meie laekumised 24,5 ja riigil 21,1 protsenti.

Kui vaadata eraldi maksutulusid, siis meil kogunes kolme kuuga möödunud aastal 25,2 protsenti ja nüüd samal ajal 26,6. Maksutulude laekumine on linnal isegi paremaks läinud! Riigil aga kogunes maksutulusid eelmise aasta esimeses kvartalis 20,78, nüüd 19,45 protsenti. Nüüd sellest nn miljardilaenust.

Möödunud aasta 20. detsembril võttis linnavolikogu vastu selle aasta eelarve, seejuures pidi linnavalitsus võtma 500 miljonit krooni laenu. Nii on seda tehtud igal aastal, nii tehti ka seekord ja ei rahandusministeeriumil ega kellelgi muul ei olnud selle suhtes midagi öelda. Nüüd saatiski meie rahandusteenistus 20 pangale, sealhulgas ka Euroopa Investeerimispangale, laiali pakkumised.

Viimatinimetatu küsis nimekirja võimalikest objektidest, mille vahel nad võiksid valida, kuna nemad rahastavad objektide kaupa. Rahandusteenistus saatis neile nimekirja ja seal oli objekte isegi rohkema kui miljardi krooni eest. Kuid samal ajal tegime taotluse laenu saamiseks 500 miljoni peale, nii nagu volikogu oli otsustanud. Ma soovin väga teada, kust võttis rahandusministeerium, et Tallinn soovib laenata miljardit?

Mul on rahandusministeeriumile veel üks küsimus: investeerimispanga kirjal, millega nad end õigustavad, on nurgal märge «rangelt konfidentsiaalne». Olen kuulnud, kuidas see kiri ajakirjandusse lekkis ning kuidas aitas sellele kaasa ühe väikese punapea nõudlik telefonikõne Stenbocki majast. Selliste paberite poliitiline lekitamine on kriminaalne tegu. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/300408/esileht/arvamus/327292.php Loe ka Eesti Päevalehest: Raimo Poom.

„Tallinn võlavanglasse – saab tehtud!“: http://www.epl.ee/artikkel/427404 Loe ka Äripäevast: Toomas Vitsut. „Rahakapi võti pole linna käes“: http://www.aripaev.ee/3937/arv_kolumn_uus_393701.html