Rahandusministeerium koostas ja riputas 5.12.2019. a eelnõude infosüsteemi üles maksukorralduse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. 12.12.2019. a Äripäevas ilmus sel teemal Kristjan Pruuli artikkel „Politsei ja maksuamet tahavad jälgida ehitaja igat sammu“, vt https://www.aripaev.ee/uudised/2019/12/12/politsei-ja-maksuamet-tahavad-jalgida-ehitaja-igat-sammu Samuti avaldas leht sel teemal juhtkirja „Efektiivsest maksukogumisest saab digisüvariiklik nõiajaht“, vt https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2019/12/12/efektivsest-maksukogumisest-saab-digisuvariiklik-noiajaht Eelnõu sisukokkuvõttes selgitatakse järgmist: Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) on ettevõtjate maksukohustuste täitmise kontrollimisel teinud kindlaks, et kõrge maksuriskiga ettevõtlussektoris ehituses on jätkuvalt suurteks murekohtadeks ümbrikupalga maksmine ja valeandmete esitamine käibemaksukohustuse vähendamiseks (valdavalt käibe varjamine). Arvutuslik maksukahju suurus 2017. aastal oli ehitussektoris ümbrikupalga maksmise tõttu 7,8 miljonit eurot ja laekumata käibemaksu tõttu 15,9 miljonit eurot. 2018. aastal aga ümbrikupalga maksmise tõttu 8,65 miljonit eurot ja laekumata käibemaksu tõttu 12,24 miljonit eurot. Tegemist on olulise summaga, mis jääb riigil saamata ning mille ulatuses saaks rohkem osutada avalikke teenuseid. Ümbrikupalga probleemi on leevendanud MTA juures töötamise registreerimine. Selle mõjul on muutunud ümbrikupalga maksmise olemus ja suurimaks probleemiks on saanud laialdaselt osalise ümbrikupalga maksmine. Ehitussektoris on võimalik osalise ümbrikupalga maksmist ja käibemaksukohustuse vähendamiseks valeandmete esitamist vähendada töömahukamatel ehitusobjektidel registreerimiskohustuse sisseseadmisega. See suurendaks märgatavalt kohustuste täitmise läbipaistvust. Kui hõlmata registreerimise kohustusega kõik ehitusobjektil tegutsevad ettevõtjad kogu alltöövõtuahela ulatuses, tekib ettevõtjatel suurem huvi täita seadusest tulenevat hoolsuskohustust ning eelistada lepingulisi suhteid parema maksukuulekusega ettevõtetega. Ehitusobjektile sisenedes ja sealt väljudes läbipääsukaardi kasutamine annab vajalikku teavet ehitusobjektil tegeliku viibimise aja kohta. Nende andmete võrdlemine deklaratsioonidel esitatud andmetega annab teavet maksukohustuste täitmise kohta. Peatöövõtja teadlik või hooletu leppimine registreerimata tööjõu kasutamisega ehitusobjektil või ehitusobjektil ehitusteenust pakkuvate ettevõtete fikseerimata jätmine soodustab ümbrikupalga maksmist ja võimaldab pahatahtlikel ehitusettevõtetel kasutada ebaausat turueelist. Probleemile lisab täiendava mõõtme ka viimastel aastatel suurenenud välistööjõu kasutamine. Ehitusobjektidel töötab arvukalt välisriigi isikud, kelle puhul rikutakse Eestis töötamise tingimusi või väärkasutatakse Eestis töötamise võimalusi. Näiteks juhud, kus tööandja ei pea kinni nõudest maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga suurust töötasu, välismaalasel ei ole Eestis töötamiseks seaduslikku alust, ta ei tööta nõuetekohaselt Eestis selleks antud õigusliku aluse järgi jm. Elektrooniline registreerimine võimaldaks tõhustada Tööinspektsioonil (edaspidi TI) järelevalve teostamist töötervishoiu ja -ohutusalaste nõuete täitmise üle ning Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) järelevalve teostamist välismaalaste Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise asjaolude üle. Oluline on veenduda, et välismaalastel, kes ehitusobjektil viibivad, on Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus. Registreerimiskohustus distsiplineerib tööandjaid täitma neile ka VMS ja teiste seadustega ette nähtud kohustusi. Elektrooniline registreerimine võimaldaks kaotada ehitamise alustamise eelteate esitamise kohustuse. Ehitusobjektidel registreerimist saavad ettevõtjad ka ise kasutada oma tööde (sh töötajate tööaja) hindamisel ning paljudel ehitusobjektidel on analoogsed registreerimissüsteemid juba kasutuses. Väljatöötamiskavatsus on seotud 10.10.2019 valitsuskabinetis heaks kiidetud uuendatud ebaseadusliku töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskavaga. Ühe meetmena nähakse ette ehitusobjektidel elektroonilise tööaja registreerimise kasutusele võtmist. Valdkond puudutab Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi tegevusalasid. Eelnõu toimiku number: 19-1244 Väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda siit: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/45962aa9-467b-496d-bde7-af9fc8150f8d#f1L0drtE Maksumaksjate Liit ootab ka huviliste arvamusi (aadressil info@maksumaksjad.ee), et need edastada Rahandusministeeriumile. Arvamused võib loomulikult edastada ka otse info@rahandusministeerium.ee