Äripäeva juhtkirjas kirjutatakse, et Äripäeva tänane kaanelugu räägib Eesti ettevõtete pangakontodel seisvatest sadadest miljonitest eurodest, miljarditest kroonidest, mis oma omanikule tulu ei too. Artikli kõrval olevast omamoodi edetabelist selgub, et siinsete ettevõtete kontodel on likviidset vara miljardite kroonide väärtuses.

Äripäeval on nende ettevõtete üle siiralt hea meel, meil on rõõm tõdeda, et mitte kõik ettevõtted ei võtnud liigselt riske ega äga praegu hiigellaenude koorma all. Nemad võivad tulevikku helgetes toonides ette kujutada. Cash is trash?

Kuid teisalt - kui vanasti ütles kõnekäänd, et raha on kuningas (cash is king), siis nüüd räägitakse juba, et raha on rämps (cash is trash). Ja tõsi ta on - pangakontol niisama oma elu elav raha ju ei kasva, ta ei too omanikule mingitki tulu. Veelgi enam - raha väärtus kahaneb iga päevaga, ainuüksi inflatsioon ampsab pajast iga päev kenakese suutäie, muudest teguritest rääkimata. Seega, sellest aspektist vaadatuna julgeks Äripäev küll soovitada - ettevõtjad, otsige oma rahale enam kasvuvõimalusi.

Eriti kasulik oleks, kui te leiaks need kasvuvõimalused siitsamast Maarjamaalt, looks siin töökohti ja aitaks kogu me majandusel kasvama hakata. Cash is king? Samas on ka selge, et likviidsete varade ja rahavarud aitasid Eesti ettevõtetel üleilmse majanduskriisi hoopis kergemalt läbi põdeda. Palju vaba raha tekkis Eesti ettevõtetele aga meil sajandivahetusel kehtima hakanud maksusüsteemist, mis kasumit selle tekkimise asemel dividendidena väljavõtmise hetkel maksustama hakkas.

Täie kindlusega võime praegu väita, et just Eesti maksukeskkond ja seadusandlus aitasid siinseil ettevõtetel kriisi mõneti muretumalt üle elada. Sest kui ettevõte ei pea meil riigile maksma tulumaksu kasumi tekkimise hetkel, vaid alles raha välja võttes, kogusid väga paljud ettevõtted endile varusid. Või ei kogunudki, vaid lihtsalt jätsid kasumi välja võtmata, kui sellele mingit konkreetset investeerimisplaani polnud. Ja see aitaski majanduse kukkudes tulevikule muretumalt vaadata - alati sai n-ö keldrist minna raha juurde tooma.

Siinkohal tahaks kindlasti Eesti maksukeskkonda veelgi enam kiita, sest see meelitab siia raha juurde. Alles eelmise aasta lõpul kirjutasime, et Norra naftakontsern Statoil toob just tänu Eesti soodsale maksukeskkonnale siia oma finantskeskuse, tuues ühtlasi siia 4,2 miljardit krooni, mida siis siitkaudu investeerima hakatakse. Tänases artiklis kirjutame leedukaist, Maxima keti omanikest, kes tõid maksuriskide hajutamiseks Eestisse 1,3 miljardit krooni, sest Leedu maksukeskkond on ettearvamatu. Samuti räägib artikkel ühest soomlasest, kes Rootsis asunud mööblipoed maha müüs ja saadud enam kui sadakonna miljoni krooniga Eestisse kolis.

Tõeline vaba raha paradiis! Niisiis, Äripäeva arvates tootis Eesti maksukeskkond rahamägesid, mida sai kriisi ajal kenasti puhvrina kasutada ning mida nüüd võiks parema tuleviku nimel uuesti pööritama hakata.Trash is king? Kuid jah, kindlasti ei maksa ka uisapäisa ja kellegi mesimagusa jutu või imekauni prospekti peale investeerima tormata - mäletame ju kõik veel lubatud pudrumägesid Aserbaidžaanis ja Bulgaarias…Äripäeva juhtkiri: http://www.aripaev.ee/4933/arv_juhtkiri.html