6. veebruari 2006 a Äripäevas kirjutab Villu Reiljan, et Ökoloogiline maksureform on hädavajadus, mis paneb ettevõtted ja tarbijad käituma keskkonnale sõbralikumal viisil. Maksureformi eesmärk on saavutada Eestis säästev areng, kus majandus, sotsiaalelu ja keskkond arenevad üheskoos, mitte üksteise arvel.

Maksureformi kõige ilmekam samm on suurenevad ressursi- ja saastetasud, mis annavad end eelkõige tunda Eesti taastumatu loodusressursi kasutajatele ning saastajatele. Neil tekib valik investeerida kallisse, kuid keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse, vähendades oma keskkonnatasusid või jätkata nagu varem.

Kui majanduslikult on tasuvam investeerida uutesse tehnoloogiatesse, siis seda ka tehakse. Tarbijatel tuleb muutunud maksuolukorras üle vaadata oma tarbimisharjumused. Iga ost toetab mingisuguse käitumisviisi edendamist. Kõikide maksureformiga algatatud sammude eesmärk on ühene - iga saastaja või tarbija maksab kinni tema tekitatud keskkonnakahjud.Ökoloogilise maksureformi eesmärk on vähendada tööjõu maksustamist, suurendades samal ajal loodusressursside kasutamise ja saastamise maksustamist, sealjuures üldist maksukoormust mitte tõstes.

Ökoloogilisest maksureformist tulenev mõju inflatsiooni suurenemisele Eestis on marginaalne.Riik on tõhustanud ka keskkonnaalaste investeeringute tegemist. Samas on teha veel väga palju. Ainuüksi vee- ja jäätmevaldkonnas tuleb Eestis investeerida keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu 2007-2013 ligi 25 miljardit krooni, et need valdkonnad vastaksid eurodirektiivide nõuetele. Ökoloogiline maksureform on tulevikunägemuses oluline hoob, et Eesti majanduse konkurentsivõime kasvaks ja meie elanikele oleks tervislik elukeskkond kättesaadav ka aastate pärast.Täpsemalt saab lugeda http://www.aripaev.ee/3123/arv_kolumn_312302.html või 6.

veebruari 2006 a Äripäevast lk 27.