Hindrek Riikoja kirjutab Postimehes alkoholi maksumärgi kasutuselevõtmise tagajärgedest. Ühes kange alkoholi maksumärgi kasutuselevõtuga on hüppeliselt suurenenud ametlikult müüdud viina kogus, see annab spetsialistide kinnitusel tunnistust seaduslike tootjate varasemast ulatuslikust salaviinamüügist.

Petuskeem on lihtne – ametlikku viina tootev firma suunab teatud poodidesse ühes aktsiisiga maksustatud kaubaga ka osa samasugust viina, millelt aga aktsiisi pole tasutud. Maksuks minema pidanud raha jagavad osalised omavahel ära.

Kasu on enam kui priske, sest aktsiis moodustab näiteks pooleliitrise pudeli puhul üle 30 krooni. Probleemi tunnistab ka maksu- ja tolliamet (MTA), kellele see on teada tänu avastatud rikkumistele ja nende analüüsile. «Erinevail hinnanguil võis kange salaalkoholi osa moodustada 20–30 protsenti tarbitud kangest alkoholist ja oli ilmne, et valdav osa salaalkoholist müüakse legaalses müügivõrgus,» rääkis MTA peadirektori asetäitja Margus Noormaa. «Samas polnud võimalik salaalkoholi legaalsest kuidagi eristada.» Riik on alkoholi maksumärgi kehtima hakkamisest igal juhul võitnud, seda näitab ilmekalt aktsiisi laekumine.

Maksuameti andmetel on aktsiisi laekumine kangelt alkoholilt paranenud 1,28 korda, samal ajal kui aktsiisi maksvate ettevõtete arv on vähenenud veerandi võrra. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/210307/esileht/majandus/251036.php Samal teemal ka juhtkiri: http://www.postimees.ee/210307/esileht/arvamus/251017.php