Eilses pressis kajastati üsna elavalt töölähetuse maksuvaba päevaraha probleeme. Rahandusministeeriumi pressiesindaja teatas, et ministeeriumil on plaanis “teema arutelu lähitulevikus avada”.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) väljendab heameelt selle uudise üle ning avaldab tunnustust rahandusministrile, kes on mõistnud, et Eesti maksusüsteem peab senisest enam arvestama ka tavalise tööinimese probleemidega. EML on juba aastaid juhtinud Rahandusministeeriumi tähelepanu sellele, et töölähetuste ja isikliku sõiduauto hüvitiste süsteem vajab ülevaatamist ja kaasajastamist. EML avaldab kahtlust, et kehtivad maksuvabastuste määrad on sündinud üsna meelevaldsete otsuste või kokkulepete tulemusena, millel puudub seos reaalse eluga ja mille taga ei ole tõsiseid uuringuid ega majanduslikke kalkulatsioone.

EML arvates oleks praegu õige aeg need uuringud ja kalkulatsioonid teha. Muuhulgas soovitame ministeeriumil koostada põhjalik ülevaade meie rikkamates ja vaesemates naaberriikides kehtivatest lähetuskulude ja autohüvitiste määradest – nendest võib leida meie jaoks palju huvitavat ja õpetlikku. EML avaldas suve hakul oma veebilehel rea ettepanekuid tulumaksuseaduse ja asjaomaste määruste muutmiseks. Muuhulgas väljendas EML arvamust, et Eesti-sisese ja välislähetuse päevaraha määrad (80 ja 500 krooni) ei ole omavahel loogilises seoses ning ei vasta tihti töötaja tegelikele kuludele.

EML teeb ettepaneku tõsta riigisisese lähetuse päevaraha määra 250 kroonini ning diferentseerida välislähetuse päevaraha määra tulenevalt sihtkohariigi elukallidusest. EML arvates tuleks ka loobuda majutuskulude maksuvaba hüvitamise piirmääradest, säilitades need vajadusel vaid avalikule sektorile. Majutuskulu piirmäär 2000 krooni ööpäevas on ebamõistlikult madal, sest tihti ei ole võimalik sellise hinnaklassiga hotelli saada või lähetuse eesmärki silmas pidades ei oleks odava hotelli asukoht või teenuste tase sobiv. EML arvates tuleks selgesõnaliselt sätestada, et maksuvaba päevaraha saab maksta kaugsõiduautojuhtidele jt liikuva iseloomuga töö tegijatele, sest vajadus päevaraha maksta on olemas ja praktikas neile ka päevarahasid makstakse.

Samuti tuleks anda füüsilisest isikust ettevõtjatele võimalus arvestada iseendale maksuvaba päevaraha, mida nad praeguse regulatsioonide kohaselt ei saa teha. EML on ka korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäära praeguselt 1000-lt kroonilt vähemalt 2000-le kroonile ning kaotada ära piirang hüvitise suurusele, kui töötaja peab töösõitude arvestust. Lisaks märgime, et isikliku sõiduauto hüvitise suurendamine ei eelda ametiauto erisoodustuse hinna samaväärset suurendamist, sest nende kahe määra vahel puudub loogiline seos. Nii mõnigi eespool mainitud piirang tekitab kohati topeltmaksustamist ja ebavõrdsust, mistõttu ei saa välistada, et mõned tulumaksuseaduse või valitsuse määruste sätted võivad olla vastuolus põhiseadusega.

EML ettepanekutega saab lähemalt tutvuda aadressil http://www.maksumaksjad.ee/modules/news2/article.php?storyid=22. Kokkuvõte ettepanekutest esitatakse EML maksukonverentsil 4. oktoobril ning seejärel esitatakse ettepanekud Rahandusministeeriumile, kellelt me loodame saada konstruktiivset vastukaja. Eesti Maksumaksjate Liit on 1995.

aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2500 liikme. Lisateave: EML tegevjuht Õnneli Varend, tel 626 4190