Eesti Maksumaksjate Liit ütles riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi ettepaneku kohta, kus ta soovitas pankadel vabatahtlikult tulumaksu maksta, et praegune põhimõte on hea ja kui edukad ettevõtted soovivad ühiskonda panustada enam, oleks efektiivseim viis seda teha heategevuse kaudu.

Eesti tulumaksuseadus on üles ehitatud põhimõttele, et jaotamata kasumit ei maksustata. See põhimõte kehtib ühtemoodi nii vanadele kui uutele, nii suurtele kui väikestele, nii kodumaisele kui välismaisele kapitalile. Ei ole «häid» ega «halbu» kasumeid. Riik ei kirjuta ühelegi ettevõttele ette, kuhu ja kuidas investeerida, millal dividende maksta või kellele laenu anda.Kui neid reegleid kuritarvitatakse ja laenu andmise kaudu toimub varjatud kujul dividendide maksmine, siis on maksuametil võimalik sekkuda ja väljaviidud kasum maksustada.

Selle jaoks on olemas nii vajalikud paragrahvid kui ka Riigikohtu praktika. Kui mängureeglitest peetakse kinni, ei ole riigil põhjust sekkuda. Euroopa Liidu liikmena ei saa me kehtestada piiranguid väliskapitalile ega keelata välismaale investeerimist. Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) arvates on jaotamata kasumi tulumaksuvabastus toonud Eesti ettevõtlusele palju kasu ning toob ka edaspidi.

Arvestades seda, milliseid maksumuudatusi on viimastel aastatel teinud meie lähinaabrid, muutuks Eesti pärast kasumimaksu taastamist piirkonna kõige ebasoodsama maksukeskkonnaga riigiks. Juba praegu on Eesti maksueelis pigem näilik. Kui Eestis tuleb maksta 21 protsenti tulumaksu jaotatud kasumilt, aga Lätis 15 protsenti jaotamata kasumilt, kuid dividendide maksmisel enam täiendavat tulumaksu ei järgne, siis pole ka põhjust imestada, miks paljud rahvusvahelised kontsernid püüavad Eestis dividendide maksmisega venitada nii kaua võimalik. Kui Eesti otsustaks kehtestada füüsiliste ja juriidiliste isikute tulumaksule erinevad maksumäärad (nagu see on rahvusvahelises praktikas tavaks) ning viiks dividendimaksu Lätiga samale tasemele (15/85 väljamakstud dividendi netosummast), siis kasvaks dividendide maksmine ja Eesti maksutulud plahvatuslikult.

Kui edukas ettevõte soovib panustada Eesti ühiskonda rohkem kui selleks kohustavad kehtivad maksuseadused, siis kõige efektiivsem on teha seda heategevuse kaudu. Kui pangad panustaksid lisaks spordi toetamisele praegusest veelgi enam ka majandushariduse ja finantskirjaoskuse projektidesse, siis oleks kindlasti suurem nende lehelugejate arv, kes mõistavad, et pankade täiendav maksustamine ei tooks sugugi kaasa paremaid laenuvõimalusi, kõrgemaid hoiuseintresse ega madalamaid teenustasusid. Igal tarbijal on võimalik pankade «hiigelkasumitest» oma osa lõigata, kui pühendada veidi rohkem aega ja tähelepanu erinevate pankade, teenuste ja finantstoodete võrdlemise peale, et leida soodsamaid lahendusi ning olla valmis teenusepakkujat sagedamini vahetama. Riik saaks omalt poolt aidata näiteks sellega, et luua soodsam õiguslik keskkond hoiu-laenuühistute ja muude vastutustundlikult tegutsevate pangaväliste finantsasutuste tegevusele või pakkuda meetmeid, mis aitaks Eesti väikeettevõtjatel väljaspool Eestit tegutsevatest pankadest laenu saada.

Eurole üleminek ja 2014. aasta veebruarist rakenduv ühtne euromaksete süsteem peaksid teoreetiliselt suurendama piiriülest konkurentsi panganduses. Pädevad järelevalveasutused peaksid uurima ja välja pakkuma ideid, kuidas saaks neid võimalusi Eesti majanduse huvides paremini ära kasutada.Ilmus E24-s: http://e24.postimees.ee/2677536/maksumaksjate-liit-ei-ole-haid-ega-halbu-kasumeid