Kevadel käima läinud maksusõda kogub tuure — kuigi automaksu seaduseelnõu ei ole lubatud ajaks valminud, ootas Rahandusministeerium kuni suve lõpuni arvamusi selle väljatöötamiskavatsusele. Kriitikat ja kommentaare sai VTK vasakult ja paremalt, valikuga sellest saab lugeja ajakirjaveergudel tutvuda. MaksuMaksja toimetust üllatas muu hulgas see, et ministeeriumid, kellele VTK arvamuse avaldamiseks saadeti, ei olnud sugugi üksmeelsed ega kiitnud plaanile takka.

Olgu veel öeldud, et maksumaksjate liit on kategooriliselt vastu automaksu kehtestamisele mis iganes kujul ega soovi põhimõtteliselt osaleda üheski arutelus automaksu detailide täpsustamise, võimalike erandite jne osas. Sellepärast puudub ajakirjas meie arvamus, sest see, nagu muudegi organisatsioonide arvamus, nagunii asjassepuutuvaid isikuid ei huvita.

Viimasel ajal palju kuulda olnud just automaksu kontekstis fraasi „teistel riikidel ju on“, seega on hea mõte vaadata, mis teistel riikidel veel on. MaksuMaksja annab ülevaate OECD iga-aastasest raportist oma liikmesriikide ning valitud partnerriikide maksureformide kohta. Sellest leiab hulgaliselt inspiratsiooni, kui valitsusel peaks tekkima soov maksupoliitikaga mitte ainult eelarveauke lappida, vaid ka Eesti eluolu edendada.

Lisaks avaldame ka Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi, mille kohaselt muu hulgas näiteks eelarvepositsiooni puudujääk järgnevate aastatega aina süveneb, ulatudes sel aastal 1,2%ni SKPst ja kasvades 2027. aastaks 4,3%ni SKPst.

EML juhatuse liige Lasse Lehis selgitab üksikasjalikult, kas ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kustutamishoiatus takistab kuidagi selle ettevõtja väljastatud arvete tasumist.

Kuna tulude deklareerimine ei ole enam mägede taga ning 2023. aasta deklaratsioonis saab laste eest maksuvaba tulu maha arvata viimast korda, toome lugejateni õpetliku seiga, kus just sellise maksuvabastusega silmitsi seistes ei järginud MTA seadust. Nimelt ei suutnud lapsevanemad eelmise aasta tulusid deklareerides omavahel kokku leppida laste eest maksuvaba tulu kasutamises, ning MTA otsustas peretüli käigu pealt ära lahendada ja tegi deklaratsionides parandused ise, ilma selle kohta haldusakti andmata.

EML jurist Hiie Marrandi tutvustab lugejatele järjekordset õpetlikku kohtuotsust ettevõtja ja MTA vahelises vaidluses. Kõik eeldused tulumaksu määramiseks tundusid olevat täidetud: seotud isikute vahel tehti tehing, mille väärtus kaldus kõrvale turuväärtusest. Siiski lõppes vaidlus maksumaksja võiduga ning isegi kohtukulud mõisteti MTA-lt välja kogu summas, sest maksuhaldur rakendas vale paragrahvi.

Tutvu sisuga lähemalt