Seekordne ajakirjanumber käsitleb pikemalt ettevõtluses käibemaksu arvestamisega seoses tekkivaid probleeme ja üllatusmomente.

EML juhatuse liige Martin Huberg toob Euroopa Kohtu lahendite näitel välja, et ettevõtjatele suunatud tarnete puhul ei saa paraku käibemaksu alati maha arvata. Põhjuseid on erinevaid — kas ei ole ostja käibemaksukohustuslane või kasutatakse kaupa ettevõtlusväliselt või maksuvaba käibe tarbeks vms. Vahel on ka vaieldav, kas mingi tarne ongi üldse käibemaksuga maksustatav. Võib tekkida olukordi, kus alles pärast tehingu tegemist selgub, et seda oleks pidanud käibemaksuga maksustama. Kas sellisel juhul saab müüja suurendada varem kokkulepitud hinda käibemaksu võrra või tuleb käibemaksu arvutada nii, et see on juba hinna sees?

Pikka aega tõlgendati Eestis käibemaksuseadust selliselt, et kui kindlustusselts hüvitab õnnetuses kahjustada saanud vara väärtuse täielikult ja muutub selle tulemusena vara omanikuks, siis sellise vara võõrandamine oli käibemaksuvaba „kindlustustegevus“. Hiljuti selgus Euroopa Kohtu lahendist, et maksuvaba saab olla siiski ainult kindlustusvõtjale osutatud kindlustusteenus ning muud kõrvaltegevused tuleb maksustada.

ATTELA Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Kaspar Lind annab ülevaate Euroopa Kohtu otsusest, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamist. Mõneti üllatuslikult pidas kohus ebaoluliseks puudusi raamatupidamisarvestuses ning lubas ettevõtjal sisendkäibemaksu maha arvata, kui on rikutud arvestuse pidamise nõudeid ning see ei takista sisuliselt nõuete täitmist.

Käibemaksu teema on ka kinnisvara müügi kontekstis keeruline. EML jurist Hiie Marrandi näitab Riigikohtu lahendi varal, et keerukus peitub mitte üksnes käibemaksu kohustuslikes tingimustes, vaid ka selles, kuidas tõendada kinnisasja kasutusse võtmist ja selle seoseid müügitehinguga. Oluline on enne toimetamisi põhjalikult läbi mõelda oma tegevuse tegelikud eesmärgid ning olla valmis vastama maksuhalduri küsimustele.

Tutvu sisuga lähemalt