Maksu- ja Tolliamet alustab täna 2005. aastal kinnisvara müügi- või vahendustegevusega tegelenud füüsiliste isikute kontrollitegevusi, saates välja kirja 328 kõige suurema maksuriskiga isikule.

Amet võrdles maksuriskianalüüsi käigus saadud näitajaid erinevate andmebaaside andmetega, selgitades välja füüsilised isikud, kes olid 2005. aastal tegelenud kinnisvara müügi- või vahendustegevusega. Kirja saades ootab maksuhaldur klientidelt ühenduse võtmist kirjas viidatud kliendihalduriga või deklaratsiooni parandamist 12.

veebruariks 2007. Pärast saadud info analüüsimist alustab amet kontrollitoiminguid, informeerides sealjuures ka avalikkust saadud tulemustest. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul oodatakse isikute kontakte maksuhalduriga, kuna arvestades tehingute suurt hulka ning erisusi on oluline välja selgitada, mis eesmärgul tehingud toimusid. "Kirjade saatmise eesmärgiks on anda füüsilistele isikutele võimaluse viia ise füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatavad andmed kooskõlla maksuseadustega, suurendades seeläbi edaspidi laekumisi riigieelarvesse, " ütles Veermäe.

2005. aastal toimus Eesti kinnisvaraturul ehitusmahu ning hinna hüppeline areng, mistõttu võttis maksuhaldur 2006. aastal vaatluse alla toimunud tehingud ning sellega seonduva maksukohustuse täitmise. Sellest tulenevalt on maksuhalduri tähelepanu pälvinud isikud, kes on kinnisasja omanikuks olnud lühikest aega, soetades selle eelkõige edasimüügi eesmärgil, jättes sealjuures lähtuvalt tulumaksuseaduses sätestatule deklareerimata ja tasumata maksud.

Tulenevalt eeltoodust palub amet tähele panna, et isiku omandis olevast kinnisvara müügi- ja vahendustegevusest saadav kasu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ning saadud kasult tasuda tulumaks. Broneeringute müügist saadud tulu maksustatakse samal põhimõttel, kui kinnisvarast saadud müügitulu. Veermäe lisas, et kuigi kinnisvara vahendamisest saadud füüsilise isiku maksutulu ei pruugi riigieelarve koha pealt olla suur, on maksude tasumine heaks kodanikuks olemise üks osa ning vahendustegevusest saadud tulud tuleb deklareerida. Amet hindab, et keskmiselt on märgukirja saanud füüsiliste isikute kinnisvara müügi- ja vahendustegevusest jäänud deklareerimata 38 miljonit krooni.

Rõhutame, et summa on hinnanguline, kuna iga juhtumit tuleb vaadelda eraldi. Kokku tegid nii juriidilised kui füüsilised isikud 2005. aastal 50 tuhat kinnisvara võõrandamise tehingut, 2980 füüsilist isikut võõrandasid rohkem kui 2 eset. Antud kontrolliobjektide näol on tegemist nö esimese ringiga.

Amet jätkab tööd kinnisvaratehingute kontrollimisel. Järgmise etapina on maksuhalduril kavas hakata tegelema kinnisvara müügi- või vahendustegevusega tegelenud juriidiliste isikute ning niinimetatud kinnisvara broneeringutega tegelenud isikute maksustamisega. Loe MTA pressiteadet: http://www.emta.ee/?id=4929